Hakk           Corvus monedula

Tänavu kevadel võis meil pesitsenud hakpaaride arvukus jääda alla viiekümne tuhande, kuid talvel arvukus on neli kuni viis korda suurem. Kui enamus hakkide vanalindudest jääb paikseteks, siis tänavused noorlinnud on juba rännanud avastama talvitusalasid. Koos detsembri saabumisega lõpeb ka kirde- ja põhjasuunalt saabunud hakkide läbiränne.

Hakkide ja vareste ööbimispaik

Hakkide talvine käitumine ei sarnane sugugi pesitsemisaegse varasuvise häirimisega pesitsuskoloonias. Nutikad vareslased saabuvad koos õhtuhämarusega ööbimispaikadele. Kui aastate eest lahkuti ööseks asulatest ja linnadest, siis nüüdseks peavad linnud parke, alleesid, kirikuaedu ja kalmistuid sobivamateks ja ohutumateks. Varahommikul ööbimiskoloonia hajub oma teadaolevaid toitumiskohti üle vaatama, kusjuures sellise paksu lumekattega nagu tänavusel eeltalvel, otsitakse suvalist söödavat maapinnal liikudes ja sorteeritakse ka prügi. Nutikad aga tähelepanelikud ja ettevaatlikud väikesed vareslased.

Hakk

Eestis pesitsevad hakid kuuluvad alamliiki kaelushakid, nende kaela alaosal märkame heledat vööti hõbehalli pearätiku veerel. Mustas peasulestikus paistab lindude silma vikerkest hõbedaselt valkjana.

Talvisel ajal paistab hakkide seljasulestik tuhkmustana ja rinnasulestik tumehallina. Meil pesitsenud vanalinnud liiguvad ka talvel paaridena ringi, aga põhja poolt talveks meile rännanud noorlindude sulestik paistab vanalindude omast tumedamana.

Suuruselt saame hakke võrrelda kõigile tuntud kodutuvidega: kehapikkust kolmekümmend sentimeetrit ringis alla veerand kilose kaalu juures.

Hakkide vaatlused: LINK