Harilik saarmas        Lutra lutra

 

Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).

Pildil näeme, et sügavama lumega jätab saarmas lumele nii käppade, keha kui sabajälje, sest looma õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped jäävad lumes alla poole meetristeks. Muidu vilgas saarmas väsib lumes liikudes kiiresti.

Jäljed oja kaldal

Saarma jäljed paistavad lumes veidi kandilistena sest nelja varvast ühendavad ujulestad ja samuti on nähtavad lühikesed küünised. Täiskasvanud looma esikäpa jälg võiks olla umbes seitse sentimeetrit pikkune, siis tagakäpa jälg jääb kuni paari sentimeetri jagu pikemaks, aga jälgede laius on neil sarnane umbes kuus sentimeetrit.

Isegi sellises kitsas ojas käib saarmas toitumas, kui seal peaks olema põhjamudas talvituvaid konni või limuseid ehk isegi kalu

Suuremate jõgede jäätudes liikusid saarmad ülesvoolu, kiirema veevooluga aladele kas väiksematesse ojadesse või allikatoitelistesse kraavidesse. Saarmate tegevust võime märgata nii siseveekogudel kui mererannikul.

Saarmate ööpäevane toidutarve on päris suur: olenevalt isendist võib see küündida kilo kuni pooleteiseni ja sellise toidu koguse hankimine on karmil talvel päris keeruline. Kevadeks salenevad saarmad kuni kolmandiku kehakaalu jagu.

Saarmad on meie looduse suurimad poolveelised kiskjad. Täiskasvanud isaloomade pikkus võib küündida 1,2 meetrini ja seda kümne kilose kehakaalu juures. Suurte emaloomade kuni meetrise kehapikkuse juures võib nende kaal küündida kaheksa kiloni. Tedma peaks, et saarmate kehapikkust mõõdetakse koos sabaga, mis moodustab kehapikkusest veidi üle poole.

Kalale! Saarmad liiguvad puhkepesast jõele ( loodusemees.ee )

Saarmad kannavad tihedat, kaunist ja täiesti veekindlat pruun kasukat, mis on äärmiselt vastupidav ning oli muiste ihaldatud jahisaagiks.

Saarma naha ruutsentimeetril kasvab kuni viiskümmend tuhat karva! Lühikese aluskarva ja pealiskarva vahele jäävad vette sukeldudes õhumullikesed ehk nii märgubki ainult kasuka pealiskarv.

Emasloomad, kes möödunud aastal poegisid, veedavad talve koos oma noorloomadega. Isasloomad on üksikeluviisilised ja pesakonna eest nemad hoolt ei kanna.