Rasvatihane                   Parus major

 

Sinitihane          Cyanistes caeruleus

 

Kõige arvukamateks on muidugi rasvatihased ja linnusööklates samuti sinitihased, kes paistavad paigatruumatena.

Mõlemad tuntud tihaseliigid omale talvevarusid ei soeta. Rasvatihased seiklevad talvisel ajal inimasustuse läheduses ja talvisel ajal näema mõlemat liiki tegutsemas pigem leht- kui okaspuudel.

Rasvatihaste vaatlused: LINK

Sinitihaste vaatlused: LINK

Koduaia linde tunnevad kõik, aga talvisel ajal peaks metsaveertel tihaste säitsumist kuuldes tähelepanelikumalt jälgima, kellega tegu? Muuhulgas peavad metsalinnud olema talveks hoolikamalt ette valmistunud ja omale toidutagavarasid kogunud.

 

Musttihane ja rasvatihane

 

Musttihane      Periparus ater

 

Rasvatihased paistavad musttihaste kõrval hiiglastena oma pea kahekümne grammise kaalu juures kui musttihased on pea poole kergemad ehk meie tihaste seas pisemad. Tagasihoidlikke musttihaseid kohame hajusalt üle Eesti, aga sagedamini lõunapoolsetes maakondades ja meie suursaartel ning ka väikesaartel. Määramistunnusena paistab musttihase kuklal valge laik.

 

Pöialpoiss

 

Pöialpoiss         Regulus regulus

 

Kui musttihaste kaal jääb veidi üle kümne grammi, siis pöialpoistel on see pea poole väksem. Sellised väikesed linnud toimetavad sageli okaspuudel ja just okste tipus, sest seda võimaldab nende kerge kaal. Söödava peidavad pisikesed linnud okaspuude peenemate oksatippude vahele, et suurematel lindudel oleks peidetut keerulisem kätte saada, mis ei pruugi tihti õnnestuda.

Neid pisikesi värvulisi on meil vähemaks jäänud, sest metsaraide tagajärjel on oluliselt vähenenud neile igati sobivate küpsete kuusikute pindala. Lisaks on meil alandatud kuusikute raievanust paarikümne aasta võrra.

Musttihaste vaatlused: LINK

Pöialpoiste vaatlused: LINK

 

Põhjatihane

 

Põhjatihane        Parus montanus

 

Loe veidi lähemalt sarnaste salu- ja põhjatihaste võrdlust: LINK

 

Tutt-tihane

 

Tutt-tihane          Parus cristatus

 

Neid tihaseid kohtame sagedamini nii okas- kui segametsade vanematel puudel kuhu peidetakse omale kogutud tagavarasid.

Tutt-tihaste tegutsemist võib märgata puude okstel just keskosas. Püütud putukaid peideti talveks okste alumisele küljele.

Salu- ja põhjatihased tegutsevad pigem puude okste tüvepoolsel osal, sest sealt võivad nad leida ka teiste lindude poolt peidetud tagavarasid.

Salutihaste vaatlused: LINK

Põhjatihaste vaatlused: LINK

Tutt-tihaste vaatlused: LINK

 

Puukoristaja

 

Puukoristaja     Sitta europaea

 

Tihaste segasalkades liiguvad ringi ka puukoristajaid.

Vanematel leht- või okaspuude tüvedel uuritakse hoolikalt läbi korbauurded ja puul liikumist alustavad puukoristajad tüve alumiselt osalt ning hoolimata sellest, et lind on võimeline tüvel liikuma ka pea alaspidi. Erinevalt rähnidest ei toetu puukoristaja tasakaalu hoidmiseks sabale, vaid kasutab ainult teravate küünistega jalgu.

Puukoristajate vaatlused: LINK