Abiks vabatahtlikule nahkhiirte vaatlusele

Fotod Rauno Kalda ja Arne Ader

Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel ja märtsi alguses

Nahkhiirte vaatlused kestavad kuni 5. märtsini ja terioloogid paluvad põhjendatult abi, sest ei pääse ligi eraisikute keldritele kus talvitujaid leida võib. Väiksemates keldrites pole talvitujaid tavaliselt hulgaliselt - vast paar-kolm isendit. Kuid möödunud aasta seire käigus loendati ühes keldris rekordarv talvituvaid nahkhiiri ehk üksteist põhja-nahkhiirt. Veelgi haruldasemaks oli kümne pruun-suurkõrva leid ühes keldrist.  

Tavalisemad talvitujad ongi kodukeldrites kas põhja-nahkhiir või pruun-suurkõrv, aga kui talvituja on tundmatu peaks teda pildistama.

 

Talvituv põhja-nahkhiir ( loodusemees.ee )

 

Põhja-nahkhiir         Eptesicus nilssonii

 

Põhja-nahkhiirtele on iseloomulikud  tume nägu ja lennus. Tema karvkate paistab seljal mustja või tumepruunina ja karvade otsad on heledamad. Oma värvuse ja näo poolest erineb ta teistest Eestis talvituvatest nahkhiirtest.

Põhja-nahkhiiri võib kohata talvitumas nii suurtes koobastes kui maakeldrites.

 

Talvituv pruun-suurkõrv. Piusa koobastik

 

Pruun-suurkõrv        Plecotus auritus

 

Pruun-suurkõrvad tunnete lihtsalt ära nende suurte kõvade järgi, mis on peaaegu sama pikad kui suurkõrva keha.

Kuid talvitujat ei määra vaatleja tema kõrvade järgi kuna need pakib isend enamasti oma tiibade alla ja nähtavale jäävad vaid kõrvakaaned ehk traagused. Talvituspaigas rippuv suurkõrv paistab rippudes rombjana olles seljal pruuni ja tokerja karvaga.

Vaatlused algasid 1. veebruarist: LINK

Nahkhiirte talvitumiseks sobilik kivikelder