Pildistas LK team
Foto VikipeediA
Mügri värske kuhil turbasel heinamaal on neljakümne sentimeetri kõrgune
Mügri Arvicola amphibius
Juba sügisel kolisid mügrid maastikul kõrgematele kohtadele, aga ka inimeste koduaedadesse ja tegutsesid talveaja lumikatte all. Seal rajasid nad omale keerukaid taliurgude käike ja kogusid sinna endile sobivad talvevarusid. Koduaedades on nad teada-tuntud kahjurid, rikkudes viljapuude juuri ja vahel närides puukoort. Talvevarudeks tassitakse käikudesse lillepeenardest sibulaid. Rikutakse maasikapeenraid ja nad söövad aedviljadest ka porgandeid, peete ja kartuleid.
Need hamsterlased kuhjavad oma uruavale mullahunniku. Kui mutimullahunnikus paistab käiguava hunniku keskel, siis mügri mullakuhil paistab tihti lamedama ja ebakorrapärasemana ning käiguava asub kuhila serval.
Mügride elupaigad võivad olla maismaal, aga meil esineb neist kahte vormi ja teine on poolveelise eluviisiga ja seega ka ujuvad ning sukelduvad hästi.
Tegutsetakse kogu ööpäeva vältel ehk ollakse ka päevasel ajal liikuvad. Sagedamini elutsevad mügrid meie saartel ka väikesaartel ja laidudel, aga mandril Lääne-Eestis ja rannikualadel.
Mügri, keda ka vesirotiks kutsutakse
Mügrid on umbes rotisuurused. Täiskasvanud loomade kehapikkus jääb paarikümne sentimeetri mõlemale poolele ja saba pikkus on umbes pool kuni kolmveerand kehapikkusest.
Kasuka värvus hallkaspruunist kuni mustani, kõhualune veidi heledam. Kõrvalestad paistavad vaevu karvkattest välja.
