Põhjapoolkera elanikele saabub pööripäev kas 20. või 21. juunil sest sel ajal toimub nn päikeseseisak ehk Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. Tänavu saabub suvi meile õhtul kell 23.50 (kell 20.50 UTC aja järgi).
Muinaseestlastele oli pööripäeva aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Nn suured päevad algavad 21. ja kestavad kuni 24. juunini, sest päike paistab keskpäeval taevalael kõige kõrgemal ja tema võim on kõige kangem. Pööripäeva paiku on päevad ühepikkused, mistõttu ka suured päevad. Leedo on suvine pööripüha ehk päevakäänak, kui maa pöörab ennast päikese suhtes ja siitpeale jäävad päevad lühemaks ja ööd muutuvad pikemaks.
Muinaseestlastele oli pööripäeva suurte päevade aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ja tähistamine võeti meil omaks visalt ning sunniliselt peale ristisõdijate saabumist Liivimaale.
Veel 1578. aastal märgib kroonikakirjutaja Balthasar Russow „Liiwimaa kroonikas“ eestlaste kommet pööripäeval leedopüha tuletegemisega tähistada, et selle asemel Jaanipäeval kirikus käia.
