Pildistas Kristel Vilbaste
Harilik parkhein
Harilik parkhein Lycopus europaeus
Taime nimi viitab hoopis nahaparkimisele, mitte seda, et taim pargis kasvaks.
Leida võime niiskemalt kasvukohalt, kas soiselt niidult või varjukast metsast, aga samuti kraavipervel või järvekaldal kasvamas nagu pildilt näha.
Niisketel karjamaadel on tegu umbrohuga, sest kariloomad jätavad taime vähese toiteväärtuse ja parkainete rohkuse tõttu pigem söömata.
Ka heinamaadel on parkhein tülikas, sest levib nii seemnete kui risoomi harude ehk võsunditega, millel on arvukalt lülisid, aga nendel võivad kasvada juured, mis saavad uue taime alguseks ja nii võib üks taim anda aastas arvukalt järglasi.
Kas parkheina lehed meenutavad mingi teise taime lehti?
Vast natuke nõgese lehti, aga parkheinade lehed on nõgese omadest veidi piklikumad ja sügavamalt lõhestunud ning hambulised leheservad paistavad nõgeste omadest ümaramatena. Parkheina lehtedel puuduvad ka kõrvekarvad ehk taim nõgese sarnaselt ei kõrveta.
Parkheinad õitsevad tagasihoidlikult ehk õisi peab märkama.