Meditsiinitöötajad saavat tänavu jälle arvukamalt teateid mürgistustest. Suve lõpp on aeg, kui ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just eriti laste hulgas.
Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud on söödavad. Peame ise tundma mürgiseid taimi ja nende vilju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.
Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:
- Kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada.
- Kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama.
- Anda vett juua väikeste lonksude kaupa.
- Tee kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinda võimalikku allaneelatud kogust!
- Helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kui mürgise taime, seene või marjaga on tegu ning kas allaneelatud kogus on tervisele ohtlik või mitte.
- Jälgi täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!
- Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu ning võib paljude mürgistuste korral osutuda elupäästvaks vahendiks. Kuna aktiivsöe puhul on tegu ravimiga, mida tuleb võtta kindlas koguses ja olukorras, siis tuleb ka aktiivsöe sissevõtmise eel pidada alati nõu 16662 numbril vastava õde-konsultandiga.
Loe lisaks: LINK
Juhul, kui mürgimarju on kogemata suhu sattunud, soovitame kasutada olukorra hindamisel nn 5 marja reeglit: kuni 5 marja söömine ei põhjusta üldjuhul tõsiseid tervisehädasid.
Marjades sisalduvate ärritavate ainete – saponiinide – toimel võivad tekkida seedehäired (sh iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus). Võib suureneda süljevoolus ja tekkida peavalu.
Mürgistuskahtlust tekitava olukorra hindamiseks ja tegevusjuhiste saamiseks helista infoliinile 16662.
Mürkainete sisaldus marjades on erinev. Kergete sümptomite korral piisab kodusest jälgimisest. Soovitatav jälgimisaeg on 4 tundi. Vedelikku tuleks tarbida tavapärasest rohkem ja juua vett lonkshaaval.
Kuslapuu
Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum
Hariliku kuslapuu marjad on mürgised. Kuslapuu toored marjad võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus), aga kuni 5 marja söömine ei põhjusta tõsiseid tervisehädasid.
Kui põõsal kasvavad sõstrapunased ja läikivalt ahvatlevad marjad, aga keegi pole neid korjanud – see asjaolu peab ettevaatlikuks muutma. Heaks kuslapuu marjade määramistunnuseks on, et marjad on kahekaupa kokku kasvanud.
Harilik kuslapuu kasvab kogu Eesti alusmetsarindes. Suur põõsas võib kasvada paari-kolme meetri kõrguseks ja moodustada pea läbitungimatuid tihnikuid. Tüvi helehalli ketendava koorega. Ovaalsed lehed paiknevad põõsal vastakuti ja kui kevadel olid lehed hallikalt sametised, siis nüüd tunduvad näppude vahel kergelt karedad.
Mürgituse tunnusteks on: oksendamine, verine väljaheide, näo punetus koos rõhutundega peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.
Kirjeldus ei ole Teie hirmutamiseks.
Mürgituse kahtluse korral peab kiiresti ühendust võtma infoliinile 16662
Sinine kuslapuu
Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Looduses kasvava sinise kuslapuu marjad ei ole mürgised, aga on ebameeldiva maitsega.
Neid leiab kasvamas Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti alusmetsarindes. Umbes pooleteise meetrise põõsa koor ketendab, lehed on ovaalsed, aga tömbitipulised. Marjad sinakad, vahaja kirmega kaetud, paiknedes põõsal üksikult. Meenutavad natuke sinikate vilju.
Aiandites müüakse sinise ehk söödava kultuur kuslapuu /Lonicera caerulea var. edulis / istikuid ja söödava kuslapuu marjad on maitsvad ja väärtuslikud.
