01.44 - 18.46   Moon phase and illumination -0.79%

Homme 3. septembril peetakse meil allikatepäeva

Autorid

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Äntu Sinijärv

Äntu Sinijärv

Sisu

Allikatepäeva võtsin ma vastu Eestimaa ühes kaunimas paigas, meie kõige selgema veega allikajärvel Antu Sinijärvel klaaskajakkis.

Meie kaunist loodust tutvustav ja kaitsev Priit Adler on võtnud nõuks tutvustada seda, mis vee sees toimub. Ja iga kooliklassi õppeaasta avaekskursiooniks võikski olla uurimisretk klaaskajakkidega meie puhtaveelistele järvedele. See on põnevam, kui nutitelefonidest dokfilmide jälgimine.

Näha läbi paadipõhja, kuidas allikalehtris lubi „keeb“, kuidas triibuline ahvenaparv kajakipõhja alt läbi ujub, kuidas allikalubi veetaimedele ladestudes on need muutnud otsekui korallideks, kuidas kogu see helevalge muutub veepeeglis metsa ja taevast esitledes kõikvõimalikeks siniste ja roheliste värvide paletiks. Midagi ilusamat annab meie loodusest leida.

Põhjavesi on ohus ja sel aastal kutsun ma kõiki oma koduallikate sügavust mõõtma, tundub, et midagi olulist on meie põhjaveega juhtunud.

Põhjavesi on ohus ja sel aastal kutsun ma kõiki oma koduallikate sügavust mõõtma, tundub, et midagi olulist on meie põhjaveega juhtunud.

Juba aastaid on teada, et meie sügavaimaks allikaks peetud Sopa allikas, 4,8 meetrit pole sügavusmõõtmistel andnud rohkem kätte kui 3 meetrit, arvati, et allikalehter on lihtsalt kinni vajunud. Aga järveuurijate mõõtmistest on nüüd näha, et meie sügavaim järvallikas – Rõuge Suurjärv, 38 meetrit, on poole sajandiga kaotanud oma sügavusest vaid 3 cm. Samas Äntu Sinijärve sügavaimast allikalehtrist on sügavusmõõtjaga mõõtes 8 meetrist järgi jäänud vaid 6,37 m.

Minul õnnestus nööri ja raskusega kätte saada Äntu Sinijärvest vaid koht, kus allikalehtris tuli põhi vastu 5,15 m peal.

Allveesukeldujad räägivad, et vanasid sügavaid allikalehtreid, kus karbid servadel, ei ole enam sest allikate väljavool on nii väike ning vool ei suuda enam lehtreid lubjasettest puhtaks pesta.

Kas on veevoolu vähenemise põhjuseks langenud põhjaveetase? See võib omakorda olla põhjustatud kaevandustest, karjääridest, linnade ja tööstuse sügavatest puurkaevudest ehk  suurenenud veevajadusest, kraavitamisest, metsaraiest ja hiigelpõldudest? Mis kindlasti võib jätta jälje ka meie põhjavee kvaliteedile ja selle üle jme viimastel aastatel üha enam kurdame?

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.