Rasvatihane Parus major
Tänavused rasvatihaste noorlinnud on juba rännanud lõuna poole. Pesitsenud vanalinde võis meil tänavu olla kolm-nelisada tuhat paari ja osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.
Kuid meile on juba saabunud ja saabumas arvestatav hulk läbirändajaid, kes siia talvituma jäävad. Vaatlused ja loendused näitavad, et talvituma jäävate rasvatihaste arvukus ületab suvise pesitsejate arvukuse ümmarguselt kahekordselt. Rasvatihased on ju meil arvukaimad talilinnud.
Rasvatihased rivaalitsevad
Rasvatihased liiguvad ringi ja tegutsevad salkades. Kui selliste rändesalkade tegutsemist vaadelda võime täheldada, et puudel toitu otsivad rasvatihased hoiavad omavahel parajat vahemaad. Ähvarduspoosi võtab lind sisse siis, kui keegi salga liikmetest temale liiga lähedale on sattunud ja vahel võib minna isegi kergeks nagelemiseks. Seega lindude käitumine viitab sellele, et salga liikmete vahel on nõrk side.
Vastu õhtut salgad lagunevad. Iga rasvatihane peab endale leidma ööbimispaiga, milleks sobivad kõik varjulised kohad. Hommikuvalges kogunetakse uuesti salkadesse ja sellises seltsingus võime märgata tegutsemas ka teisi värvulisi:
Lindude toidulaua ülesriputamiseks on veel aega.