Väikeluik        Cygnus columbianus

 

Laululuik        Cygnus cygnus  

 

Suuremateks rändepeatuse paikadeks võib pidada Matsalu ja Haapsalu lahte, Silma looduskaitseala, Väikest väina, Käina ning Pärnu lahtesid, Audru poldrit, Peipsi järvel Kallaste-Mustvee rannikut, Lahepera järvel, luhtadel või põldudel. Rändurid lahkuvad koos novembrikuuga, aga meile jäävad olenevalt jääoludest talvitujaid, kuid neid on vähe. 

Sügisrändel on väikeluiged arvukamad kui laululuiged ehk üle paarikümne tuhande väikeluige ja kuni kümme tuhat laululuike.

 

Laululuiged

Rändel olles lendavad laululuiged väga kõrgelt ja nende lennukõrguseks on mõõdetud üle kaheksa kilomeetri ning sellises kõrguses võib olla õhutemperatuur -40 kraadi. Lennupilt on sirgjooneline, aeglaste ja raskete tiivalöökidega ning luikede tiibade madalatoonilist vihinat võib päris kaugele kuulda. Nii maandumiseks kui õhkutõusmiseks vajavad laululuiged pikka hoovõtu ala. Laululuikede hääl kuuldub valjult ja kaugele kostva gluutamisena. Veekogudel tegutsetakse salkades, kas siis ujudes või madalas vees seistes. Laululuiged paistavad suuruselt kühmnokk-luikedega sarnased, aga sirge kaela ja saledama siluetiga.

 

Laululuiged

Vanalindude nokatüvik on laialt kollane ja noka ots must. Noorlindude nokatüvik on roosakas ja sulestik pruunikashall. Laululuiged kaela ei painuta ja ei tõsta tiibu kohevile nagu kühmnokk-luiged.

Väikeluiged

Väikeluiki võime märgata toitumisel seltsingus koos laululuikedega. Sellist segaseltsingut uurides hoomame, et tegu on mõnevõrra väiksema linnuga kui laululuik. Nokatüviku kollast värvi paistab vähem ja väikeluige nokk tundub kaugelt vaadates mustana.

Luiged toituvad veetaimedest, milleni küünitakse veel üle poole meetrise veesügavuse juures. Kui aga veekogudes peaks looduslikku toitu nappima, kolitakse märgadele või liigniisketele viljapõldudele orasest või varisenud teraviljast toituma, eelistades otra, nisu või kaera. Kuid oma talvitusaladel Hollandis ja Saksamaal eelistatakse põldudel suhkrupeeti ja kartulit.

Väikeluikede sügisrändel alates oktoobrikuust võime märgata kahte lainet. Kui esimeses liiguvad veel mitte pesitsenud noorte linnud, siis teises vanalinnud koos tänavuste noorlindudega.