Enne külmasid uues kasukas

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Rebane

Rebane ehk punarebane     Vulpes vulpes

Ööd muutuvad uuel nädalal külmemaks sisemaal, sajab vähest vihma, on udune, aga mõnedel näeme seljas juba uut kasukat.

Maailma levinuima ja arvukaima kiskja talvekarv muutub talviste ilmade saabumisega veelgi tihedamaks. Rebased eelistavad kuni tuleva aasta südatalveni päris oma märgistatud territooriumi ja selle on omale sunnitud otsima ka kevadised noorloomad. Kevadisi rebasepoegi ja täiskasvanuid on pea võimatu talvekarvas üksteisest eraldada. Kõik on eemalt vaadates enam-vähem ühesuurused, aga kaalu on neil viie kuni kaheksa kilo vahel ja vanad isaloomad on emastest kilo võrra raskemad ning noorloomade käitumine looduses jääb veidi pelglikumaks.

Päeval tukuvad rebased mõnes hõredamas võpsikus. Hommikuhämaras ilmutakse  väljavalitud kohta: rebane istub maha ja kontrollib tähelepanelikult ümbrust. Veendunud, et oht puudub, tiirutab kohapeal ringi ja heidab maha, keerates ennast kerasse, aga kiskja nina jääb tuldud jäljerea suunas. Koheva valgeotsalise sabaga kaetakse jalad ja kõht. Veidi aja möödudes kergitab rebane pead, et kuulatada ja veenduda, et kõik ümbruskonnas on rahulik. Sellist tegevust korratakse, enne kui rahunenud loom tukkuma jääb.

Hämaruse saabudes minnakse minnakse liikuma, et alustuseks vaadata, kas sinu maa-alale pole keegi võõras jälgi teinud ja muidugi vajalikud piiritähised üle sirtsutada. Oma jahialasid tunnevad rebased hästi ja sinna siirdutakse vahel suisa sirgjooneliselt. Rebaste vurrud on väga tundlikud ja pimedal ajal liikujale headeks abimeesteks nii silmade kui nina kaitsel, aga võimalik, et peamised ohutut liikumist tagavad kaitsevahendid.

Rebaseurg

Pesa rebased enam ei kasutata, vast ainult olukorras, kui on vaja tagaajajaid eksitada või jälgedelt maha raputada. Meie külamaastik oma põldude ja metsatukkadega sobib rebastele hästi.

Palju rebaseid võib meie looduses olla?

Ega täpselt ei teata, aga mõned asjatundjad oletavad, et kolmekümne tuhande ringis, aga mine võta kinni...

Kuid tänavu sügisel on Saaremaa jahimehed metsadest leidnud tavatult palju surnud rebaseid ja sellist surnud loomade hulka ei ole viimaste aastakümnete jooksul täheldatud.  Põllumajandus- ja toiduameti labori analüüs tuvastas ühel surnud rebasel koerte katku, mis ei ole inimestele nakkav, aga sellesse võivad haigestuda lemmikloomad.