Vikerkaar päikesetõusul

Kui muul elualadel armastataks aasta lõpul teha aasta kokkuvõtteid, siis ilma osas pigem prognoose. Ja kuigi paljud inimesed ei mäleta sugugi seda, mis toimus õues kaks nädalat tagasi, siis ilmaennustusi meeldib meile lugeda. Aga ei tulnud, no ei tulnud meile valgeid jõule. Aga meenutame siis hetkeks, mis meelde tuleb. Kindlasti toaaknast jälgitavad virmalised ja nendesamade virmaliste ajal maad võtnud koletu öökülm, mis külmutas isegi tammelehed. Pööraselt tõtanud suvi ja äkki alanud sügis. Meeletu jõhvikasaak ja punetavad lodjapuud. Aga teeme väikese ekskursi Looduskalendrisse kirjapandust.

Jaanuar

Aastavahetuse üleujutustele järgnes külmalaine. Kolmekuningapäeval oli–25 kraadi, nii külm, et jõe ääres härmatasid silmad pilkumatuks ja parka õlaõmblustest voogas jalutaja kehasse üdini külmalaine. Aga mitte ainult suured jõed ei külmunud sel nädalal, vaid ka torud inimeste majades. Isegi kaevudesse puges pakasepoiss ja jääkaant tuli jäärauaga lahti koputada. Peipsil jää sai poolemeetrine. Tulid hallõgijad, raibetele koonduvad rongad ja kotkad, samas askeldasid musträstad ja isegi punarind. Hullud metsised linnas. Talveharjaks sai Lõuna-Eestis hang jälle puusani.

Veebruar

Jaanuari viimastel päevadel saabus suur sula, vaher hakkas tilkuma ja tihased laulma, lumele tegid jälgi mägrad ja karud, kakud hakkasid huikama. Vabariigi aastapäevaks tõususid jõed jälle kõrgele. Kuu lõpuks olid kohal kiivitajad ja lõokesed, metsa all külmetas lapsuliblikas.

Märts

Kuu alguses saabusid esimesed rohelised virmalised, ka rohelised taimed ajasid end sirgu, tulevad haned. Lumikellukesed õitsevad ja kärbes poriseb. Kollased ja kirjud liblikad lendavad, rästikuvorst rabaserval. Korraga on puugid väljas ja rähnlad on rokilainel. Kuu keskel on urvad lahti sarapuudel ja leppadel, mesilastel on kollased püksid jalas. Maarjapäeval lõpetab vaher ja alustab mahlajooksu kask. Sinililled avavad silmad, algab karulauguhullus.

Kütiorus on maa sinine

Esimesed paiselehed Tartus

Aprill

1. aprill tuleb müstilise soojusega, +17 kraadi. Mets heliseb linnulaulust. Linavästrikud ja kuldnokad on tagasi kodupesades, aiaservas puhkeb paiseleht. Konnad on tiigivees ja kured kahekesi pesal. Kaelustuvisid on kõik puud täis. Kuu lõpul on maa ikka nii külm, et ei taha aias töötada, kuid vaher õitseb. Kägu ja suitsupääsukesed tulevad enne mai algust.

Mai

Vett on luhtadel parasjagu, aga ka mitte liiga palju. Tutkad poksivad, hüüp puhub pudelit. Tavalisest nädal varem hakkavad õitsema toomingad. Mai alguses õitseva ka metsmaasikad. Kuu keskel saab ööbikulaulu saatel jälgida enneolematut virmaliste mängu, seda ka linnatulede säras. Lõunapoolne Eesti kaotab oma ploomi- ja kirsisaagi -7 kraadises külmas. Tammelehed külmuvad 3 meetri kõrguseni. Metsas on kahju saanud isegi sõnajalad ja ka mõned metsosjad, mustikad. Põhja-Eesti pääseb ehmatusega. Rohkem aga suuri öökülmasid sel aastal ei tulegi, mis loob hea eelduse rabamarjade saagile. 27. mail on õues 30 kraadi.

Juuni

Kuu alguses tolmavad kohati teed, kohati viivad veed ära põlluvilja ja taimedki, sajab 3 cm suurusi raheteri. Taimed hakkavad õitsema kaks nädalat varem. Jõhvikas ja murakas nädal varem, ka jaanimardikas helendab kuu alguses. Enne jaanipäeva õitsevad ära jaanililled – härjasilmad ja tõrvalilled. Sääselaine võtab võimust ja äkki hakkavad mullamurelased pilvelõhkujaid ehitama. Kuid jaaniõhtul ei sadanud vihma. 28. juunil on õues 33 kraadi.

Murakatest sai tänavu isu täis

Juuli

Juuli algus tulebki 30-kraadiste ilmadega, inimesed istuvad maakodudes kaelani vees. Ritsikad hakkavad siristama kaks nädalat varem, põdrakanep õitseb enneolematult vara. Loodus tõttab kuhugile. Kägu on vait ja ennustab varajast sügist. Murakaaeg saab läbi juba kuu alguses, aga saak on hea. Suvetormid toovad alla nii mõnegi põlise õuepuu. Aga metsades on kukeseeni lademes.

Kukeseeni oli lademes

August

Õunapuud ja pihlakad on lookas. Vihma valab pangega ja toob konnad ja sääsed taas tantsima. Äikesehoogude vahel saab vaadata jälle virmalisi ja sabaga tähti. Hundid ja ilvesed kaotavad inimhirmu ja neid võib kõikjal teedel ja tänavatel lonkimas näha. Õunapuuaiad on täis matsutavaid kahejalgseid, karusid ja kährikuid. Äkki märkavad inimesed, et näha pole enam kitsi ega põtru. Soe suvi on õnnistanud lõunamaiste viljade kasvatajaid.

September

Kuu alguses algab äkki sügis. Udud ja punaste salkudega vahtrad, kiivitajate hiigelparved ja tihaste-pöialpoiste rändesalgad. Lodjapuudel ja pihlakatel on erakordselt suured ja säravpunased kobarad. Allikad ja kaevud jäävad hoolimata vihmasadudest kuivaks. Rahvuslinnud asuvad rändele ja suplusvesi muutub külmaks. Inimesed siirduvad sohu, on läbi aegade suurim jõhvikasaak. Soe kuu lõpunädal lõpeb esimese hallaga ja jääkirmega.

Oli jõhvika-aasta

Oktoober

Kolletamispäeval, 14. oktoobril ongi kõik lehed kollased. Tulevad esimesed siidisabad ja siis ei ole neid millegipärast enam aasta lõpuni. Kaelushiired veavad oma aidad pilgeni täis, ometi ei tule päris talv aasta lõpuni. Sääsed ei suuda kuidagi hooaega lõpetada. Seened niisamuti.

November

Esimene lumi tuleb idapiiri tagant Narva 1. novembril, seal ongi teda aasta viimastel kuudel kõige rohkem, muu Eesti saab vaid korra lumelabidaid välgutada. Soomes möllanud orkaanimõõtu torm riivab meid vaid õrna puudutusena. Mägrad otsivad uusi elupaiku maakodude vundamendialustest. Loomad on taimede peale kadedad, tahavad ka linnade elurikkuseks saada, hunt, karu ja ilveski ei taha enam metsas püsida, algab hundisõda. Ja äkki on kõik puud täiesti raagus.

Detsember

Udu, mutimullahunnikud ja vihmaussid. Enne talve algust viskab siiski sopsu lund, aga see kaob varsti olematuks ja siis aina udutab ja sajab, jõed tõusevad kõrgele, heinamaad on vee all. Detsembri lõpus käiakse kukeseenel ja imetletakse sinililli ja isegi võililli. Talv on sügise nägu.

Täiskuu