Rajakaamera salvestus ja pildistas LK team
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Rajakaamera hägune tuhkru tabamine
Metstuhkur ehk tuhkur Mustela putorius
Tuhkur alustab oma tegutsemist hämaruse saabudes. Päeval puhatakse mõnes varjepaigas: kas mõnele teisele imetajale kuulunud urus, lihtsalt puujuurte vahele pugedes ja pole haruldane, et mõne elamu kõrvalhoone põranda all. Elutsetakse nii metsatukkades kui kultuurmaastikel, aga samuti inimasustuse äärealadel.
Tuhkur töötoas hiiri otsimas
Toiduks püütakse väikenärilisi, aga üldiselt kõiki, kellest jõud üle käib: hiired, rotid või isegi jänesed. Toidutarve on tuhkrul selline, et ööga peab loomake püüdma umbes kümmekond hiirt. Headel hiireaastatel koguvad tuhkrud omale toiduvarusid.
Tuhkru jäljed
Üksikeluviisiline tuhkur tegutseb sageli veekogude kaldaaladele, sest tuhkrute varvaste vahel on pooles pikkuses ujulestad ja nii tunneb loom ennast mugavalt ka vees, otsides sealt toidulisa.
Tuhkur
Metstuhkrule ei ole antud talvist varjekasukat ja just selline näeb loom välja talvisel ajal. Kohevas talvekasukas paistab väikekiskja pealiskarv mustja või tumepruunina ja selle alt paistab heledam kollakas aluskarv (mis võib vahel ka hallikas olla). Kärplase kõhualune karvkate on isegi pealiskarvast tumedam.
Tuhkru näomask paistab üpris iseloomulikuna: valkjad silmakulmud ja ümaraid kõrvalesti piiravad valged karvad nagu ka ninamikku ning suu ümbrust. Umbes viieteist sentimeetrise koheva saba karv paistab mustjana.
Tuhkur
Isaloomad on emastest kuni kümme sentimeetrit pikema kehatüvega, mille pikkus jääb alla poole meetri. Kaaluda võivad täiskasvanud isaloomad emastest isegi poole rohkem, kaaludes vahel isegi üle kilo.
Möödunud kevadel sündinud noorloomad paistavad talvekarvas juba vanaloomade mõõtu.
