Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel 19.–20. aprillil pani 452 inimest kirja kokku 5807 linnuvaatlust. Linde registreeriti 194 liigist, mis on tähelepanuväärne tulemus.
Väike-lehelind
Kohatud lindude ja liikide arv sõltub paljustki lihavõtte linnuvaatluspäevade ajast: mida hilisemale kuupäevale lihavõtted langevad, seda rohkem kohatakse linde ja erinevaid liike. Olulist rolli mängib ka ilm: tänavu oli lihavõtte nädalavahetusel suviselt soe.
Punarind
Kõige sagedamini vaadeldud linnuliigid olid metsvint (249 kirjet), väike-lehelind (248 kirjet) ja punarind (227 kirjet), neile järgnesid musträstas, rasvatihane, kaelustuvi, laulurästas, käblik, linavästrik ja põldlõoke.
Haruldasematest liikidest kohati puna-harksaba, stepi-loorkulli ja kaelusrästast.
Aulide rändeparv
Kõige arvukamad linnuliigid olid aul (34 946 isendit), suur-laukhani (30 342 isendit) ja valgepõsk-lagle (22 850 isendit).
Ühing palus tänavu vaatlejatel võimalusel kirja panna ka lindude pesitsemisele tõenäosuse, et andmeid saaks kasutada Eesti uue linnuatlase koostamisel. Kokku registreeriti 3232 pesitsuskindlusega vaatlust, mis moodustab ligikaudu 56% kõigist kirjetest.
Musträsta pesa kuusehekis
Kindlatest pesitsustest leiti näiteks munadega musträsta pesa ja poegadega ronga pesa.
Lihavõtte linnuvaatlusretkel Tartus Raadi kalmistul Andres Kalamehe juhendamisel osales 20 inimest, kirja pandi 20 linnuliiki, seal hulgas märgati pesa ehitavat tamme-kirjurähni paari.
Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis käis Leho Aaslaiu ja Maie Vikerpuuri juhendamisel linde vaatlemas 30 inimest, kel oli võimalus tornist näha pesal istuvat merikotkast, naaskelnokka, kormorani ja kühmnokk-luige kolooniat.
Eesti Ornitoloogiaühing on lihavõtte linnuvaatluspäevi korraldanud alates 1998. aastast. Ühing kasutab laekunud vaatlusi nii ornitofenoloogiliste andmete analüüsimiseks kui ka uue linnuatlase koostamisel.
