Raamatuid tutvustab Urmas Tartes
"Möödunud aastal andis kirjastus Varrak välja Heiko Bellmanni raamatu "Steinbachi välimääraja. Putukad“.
Raamatus tutvustatakse enam kui 360 putukaliiki. Kuigi raamat kirjutati algupäraselt Saksamaa loodust silmas pidades, siis teksti toimetades oli huvitav jälgida seoseid Eesti loodusega.
Enamik raamatus kirjeldatud liike elas ja elab ka Eestis. Kui teksti toimetades kontrollisin liikide levikut Eestis, siis tuli välja ka selliseid liike, keda raamatu algupärandi kirjutamise ajal Eestis veel polnud, kuid kes on tänu kliima soojenemisele hiljuti Eesti piirides sisse seadma hakanud või levikut laiendanud. Ja oli üksikuid liike, kellele pidin lisama märkuse, et „Eestist pole veel leitud”, mis tähendab, et on tõenäoline tema jõudmine meile lähitulevikus.
Teine huvitav tähelepanek seisnes putukate fenoloogia andmetes. Saksamaa on meist lõuna pool ja võiks arvata, et sealne elu on meie omast varasem. Kui aga andmetesse süüvisin, siis selgus, et ca 15 aastat tagasi Saksamaal täheldatud fenoloogia on väga lähedal tänaseks Eestis toimuvale ja eraldi sellekohaseks täiendamiseks puudus vajadus.
Suurtes riikides on loomulikult rohkem elupaikade mitmekesisust. Nii on näiteks Saksamaal mägedes liigid, keda Eestis saagi olla. Kuid Euroopas reisimine on lihtne ja seepärast on hea omada raamatut, mis aitab ka reisil kohatud päris putukatega või internetis kohatud virtuaalsete putukatega tuttavamaks saada.
Raamat on kirjutatud lihtsas ja ladusas keeles, mis teeb temast ka väga hea esimese raamatu putukamaailmaga tutvuse alustamiseks. Isegi minule oli nii mõnigi raamatus kirjeldatud putukate käitumise või seoste kirjeldus uus teadmine. Mis on loomulik, sest mida rohkem üks inimene (antud juhul autor, Heiko Bellmann) putukate elamisse süüvib, seda rohkem avastab ta asju, mida keegi teine pole varem näinud ja vaid ta ise saab seda teistele edasi anda. Seepärast leiab raamatust huvitavad ka putukamaailmas süvenenult tegutsenud inimene. "
Tasub rääkida ka teisest varem ilmunud raamatust.
"Ikka ja jälle küsitakse minult, kas tuleb sääserohke suvi või mitte.
Üldiselt pikem soe periood teeb sääskede elu lihtsamaks, pikendab nende eluvõimalusi ja suurendab suviste põlvkondade arvukust. Kuid soojusest üksi on vähe - kõige piiravam tegur on sadevesi, sest pistesääskede vastsed arenevad põhiliselt ajutistes sadeveelompides.
Soojemad talved tähendavad, et lumi sajab ja sulab juba talvel korduvalt ka kevadine suurvesi on selle võrra väiksem. Seepärast sõltub kevadine sääsehooaja algus ennekõige kevadistest vihmadest. Sääskede õnneks saabusid vihmased ajad täpselt õigel ajal ja päästsid sääselombid kuivamisest. Tartumaal olid metsasääskede nukud juba mõni päev tagasi lompides valmikuks kestumiseks soojemat ilma ootamas.
Niipea, kui praegune jahedam aeg läbi saab algab kohe ka sääseaeg.
Põhjalikult saab sääskedest lugeda "Sääseraamatust: LINK
