Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.
Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.
Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.
Poegi toideti muidugi putukatega, aga vanalindude toit on taimne (teised sarnaselt toituvad linnud on samuti värvikad leevikesed).
Perekondlikult tegutsevate karmiinleevikeste suviseks toiduks on nii taimede seemned, kui varakult valminud marjad ja pange tähele neid otsitakse maapinnalt.
Karmiinleevike
Karmiinleevikeste emaslinnud on tagasihoidliku tuhmilt pruunika sulestikuga ja valkja alapoolega. Möödunud aastal koorunud isaslinnud sarnanevad emaslindudele, aga noorte isaslindude peas võime märgata juba üksikuid punaseid sulgi. Ärge siis imestage, et emaslind laulab – laulab ikka noor isaslind.
Karmiinleevikese häälitsus võib olla ka territooriumihüüd, aga kutsehüüd on tasane.
Lauluaeg lõppeb koos pesitsemisega juulikuu alul, aga valjult, kõlavalt laulavad veel üksikuks jäänud isaslinnud.
Juba augustis asutakse rändama talvitumisaladele.
Karmiinleevikeste vaatlused: LINK
