Värbkakk Glaucidium passerinum
Värbkaku tasast „tuututamist“ kuuleme tuulevaiksete ilmadega nii õhtu- kui hommikuhämaras, aga linnu häälitsused kostuvad napilt mõnesaja meetri kaugusele.
Värbkakke võime kohata üle Eesti kaasa arvatud meie suursaared, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku.
Värbkakul peale territooriumi laulu muud polegi.
Meie pisem kakuline on väikese pea ja lühikese sabaga. Mõlemad sugupooled aastaringselt sarnases sulerüüs: seljasulestik tumepruun, kaetud kollakasvalgete tähnidega ja kõhualune valkjas kirjatud roostepruuni pikivöödistusega. Kollased on nii silmad, kui nokk ja kulmutriibud heledad. Jalad sulised, küünised tumepruunid.
Kehapikkust pisikesel linnul vaid viieteistkümne sentimeetri ringis, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus jääb kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ja kaalu ainult poolsada grammi.
Värbkakk tuulise ilmaga ja vastu heledamat taevast
Varem ilmunud lood:
Kakukevad-kodukakk: LINK
Arvukamatest kakkudest: LINK
Kakukevad-händkakk: LINK
Händkaku puhkemets: LINK
Värbkakkude vaatlused: LINK
