Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

 

Suur-kirjurähnid võivad olla rändlinnud, kui näiteks põhjas või idas peaks nende talvetoitu - käbisid nappima. Nii võib meie arvukaimale rähniliigile saabuda lisa ja talvine arvukus küündida isegi veerand miljoni linnuni ning vahel veelgi suurema arvukuseni.

 

Toidukonkurents ( loodusemees.ee )

Suur-kirjurähne kohtame harva majandus- või noortes metsades. Toidukonkurentsi hallpea rähnidega võime märgata vast inimeste lisasöötmise kohtadel, sest hallpead käbide seemneid toiduks ei tarvita.

Suur-kirjurähnid jäävad hallpeadele alla veidi kehapikkuses, aga oluliselt kaalus (umbes 70 kuni 80 grammi),on  oma käitumiselt siiski ründavamad.

Suur-kirjurähni isalindu tunneme punase kuklalaigu järgi, sest emaslinnul peas punast värvust me ei märka.

 

Suur-kirjurähn männikäbiga

Talvisel ajal on suur-kirjurähnidel oluliseks toiduks okaspuude seemed ja pane tähele, et linnud toimetavad praegusel ajal üksikult, kui just toidukonkurendiga samas metsatukas juhuslikult kokku ei saada.

 

Suur-kirjurähni sepikoda

Kevadel pole selline vaatepilt sepikodadest haruldane. Männikäbisid võib olla kuni poolt tuhat, aga kuusekäbisid, mis on suuremad ka seemnete hulgalt, jupp maad vähem.

Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK