Sügisrände ajal tõmba kardinad ette ja hoia aias silmad lahti
Suvine aialinnupäevik 2022
Foto Kauro Kuik
Hiireviu
Suvine aialinnupäevik on Eesti Ornitoloogiaühingu pikaajaline linnuseireprojekt, mille eesmärk on koguda andmeid ja parandada teadmisi meie aedades tegutsevate ja pesitsevate linnuliikide kohta. Suvine aialinnupäevik on harrastusteadusprojekt, mis tugineb linnuhuviliste kollektiivsel panusel. Tutvu aialinnupäeviku seniste tulemustega: 2014. aasta kokkuvõte ja 2015. aasta kokkuvõte.
Suvine aialinnupäevik 2022
Foto Kauro Kuik
Hiireviu
Augusti jooksul lahkuvad pesadest viimased pojad ning linnud võivad pesitsushooaja lõppenuks lugeda. Kõigil neil lindudel, kes Aafrikasse talvituma lendavad, on nüüd kibekiirelt vaja koguda paras rasvavaru, et lennata tuhandeid kilomeetreid lõunamaale.
Esmapilgul võib augustikuu tunduda aialinnuvaatluseks igav aeg – linnud ei laula ja näitavad end harva. Tegelikult on just praegu väga hea vaatlusperiood, kui võtta veidi rohkem aega ja heita pilk taevasse või fokuseerida meeled tihedatesse põõsastikesse. Taevalaotuses rändavad röövlinnud, keda muidu koduaias üldse ei pruugi kohata. Põõsa- ja lehelindude luuramine metsaservas või hekkides pakub parasjagu põnevust. Neid linde leidub veel arvukalt, olgugi et nad on praegu täiesti tummad.
Suvine aialinnupäevik 2022, https://eoy.ee/aed/
Pildistas Marika Käbin
Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg on jõudnud poole peale, koos oleme kogunud neljasajas aias juba 18 000 loodusvaatlust. Jätkame samas vaimus!
Viimaste nädalate kuumad suveilmad ja paiguti tugevad äikesed pakuvad pesitsevatele lindudele parasjagu väljakutset, ent on hädavajalikud rikkaliku toidulaua kasvamiseks.
Palavatel ilmadel vii aeda kauss veega, et janused linnud saaksid kosutust. Pea meeles, et kaussi tuleb regulaarselt puhastada ning värske veega regulaarselt täita.
Linnupojad päevalilleseemneid süüa ei saa, mistõttu tasub aias hoida mitmekesist taimestikku, nii lopsakat kui ka niidetud. Kõrgest heinast leiavad putukaid väiksed värvulised, madal muru aitab rästastel ja kuldnokkadel vihmausse kätte saada.
Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.
EOÜ aialinnupäevik
Pildistas Andres Tennus
Juba on täitunud kaks kuud aialinnupäevikute pidamist. Hetkel on vaatlemise all 365 aeda, kus pea 600 linnuvaatlejat on juba kogunud tuhandeid loodusvaatlusi.
Aprillis jõudsid meile paljud rändlinnud, puhkesid õide taimed ja muutusid aktiivseks esimesed putukad.
Aiatöid tehes tasub nüüd tähelepanelik olla, sest hekkide, põõsaste ja puude otsas võivad juba pesitseda rästad ja rohevindid. Risuhunnikutes tunneb end mugavalt käblik, puuriidas punarind või linavästrik. Aedades pesitsevaid linde on palju ning nad hindavad praegu üle kõige vaikust ja rahu.
EOÜ kutsub osalema
Tänasest kuni oktoobri alguseni saavad kõik aiapidajad kaasa lüüa suvise aialinnupäeviku pidamises, tähendades veebipäevikus üles oma aias kohatud ja pesitsevad linnud.
Aialinnupäeviku pidamine on lihtne: lehel: www.eoy.ee/aed tuleb luua oma veebipäevik ja panna sinna kirja 1. märtsist kuni 3. oktoobrini oma aias märgatud ja pesitsevad linnud. Päevikusse saab lisada ka tähelepanekuid imetajate, roomajate, kahepaiksete, putukate ja õitsema puhkenud taimede kohta. Kaasa saab lüüa iga huviline, kel on aed linnas või maal.
Foto Kauro Kuik
Siidisabad
Tänavune suvi lõppes järsult ning samamoodi lõpetab selleks korraks ka suvine aialinnupäevik. Palun igal aialinnuvaatlejal leida eeloleval nädalalõpul veidike aega, et oma veebipäevikud veel üle vaadata ja korda seada.
Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. Samuti tuleks üle vaadata need kindlad pesitsused, mis on kirja pandud VP märkega.
Annan veel mõned näpunäited, millele päeviku erinevatel lehtedel tähelepanu pöörata.
Kaks kolmandikku suvest on möödas ning ka aialinnud kosutavad end hoolega, et lähenevaks sügiseks valmis olla. Koorunud linnupeogi jagatakse laias laastus kaheks - pesahoidjateks ja -hülgajateks.
Esimeste puhul on tarvilik pikem pesasolek ning nad kooruvad nii-öelda vähem arenenutena, tihtipeale sulgedeta ja pimedatena. Pesahoidjad on suurem osa aias pesitsevatest lindudest ehk värvulised.
Pesahülgajad on linnud, kes üsna varajases eas lahkuvad pesast ning keda näiteks toidetakse maapinnalt. Pesahülgajad on näiteks rästad, aga ka pardid, kanalised ja kakud.
Rasvatihase poeg
Nüüdseks on pea kõik lähemad rändurid Euroopa nurkadest Eestimaale pärale jõudnud. Ka kaugemad rändlinnud on hakanud tasapisi saabuma. Lähenevate soojade kevadilmade saabudes on suur võimalus, et aias läheb lahti tõeline laululinnupidu.
Kel juba äratuntavamate lindude laulud peas, siis tasub kõrva teritada ja proovida tuvastada ka järgmisi liike.
Võsaraat
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.