Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari
6. osa
Tõsi, metskurvitsa mängulend Eestis juba käib: esimesi isaslinde vaadeldi nende rivaalitsemislendudel juba 6. märtsi õhtul. Kuna aga enamus metskurvitsatest aga on alles teel talvitusaladelt pesapaikade poole, siis on nii varajaste „mängurite“ näol tõenäoliselt tegemist isenditega, kes riskisid talvitama jääda, peaaegu olematu talve meie oludes edukalt üle elasid ning nüüd, kuu aega tavalisest varem juba territooriume tähistavad.
Nagu kindlasti mäletate, jõudsid Eestis satelliidi saanud neppidest talvituspaikadesse koguni üheksa isendit. Mõni aeg tagasi tehtud kontroll-ülevaatus näitas, et veel mitmed GPS-seadmed on töökorras ning seetõttu saab nende abil jälgida ka metskurvitsate tagasiteed pesapaikadesse.
Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Valgepõsk-laglede arvukus Põgari-Sassil on juba suur ja läheneb jõudsalt tipparvukusele, milleks on ligikaudu paarkümmend tuhat lindu. Lagled saabuvad otseteed ning portsude kaupa Hollandist ja Saksamaalt.
Kaamera ees on õnne korral kõvasti sagimist ja lähimad linnud kõnnivad vaid mõne meetri kaugusel. Tõsi on, et nad just väga sageli kaadrisse ei satu. Merevee väga madal seis on viinud ka lagled kaugemale nii, et linnumassi ei pruugigi näha ega kuulda. Kui aga teame laglede “sõiduplaani”, siis on kindlasti tõenäosus suurem nendega kohtuda arvuti ekraanil.
Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist
Soojad ilmad on rannikul rohu kasvama pannud….
Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Kevad edeneb: laukhaned on meilt põhja poole lahkunud, tumedate alatiibadega rabahanede üksikuid salkasid veel kohtab õhtusel ülelennul. Meie oma hallhaned juba hauduvad pesadel.
Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Sassi lagedatel rannaniitudel vinguv vali tuul ei näita vaibumise jälgi ja ragistab mikrofonis. Kõledusest hoolimata käib siin elavate ja läbirändavate lindude vilgas tegevus nende oma graafiku järgi.
Ootus näha laglesid-hanesid jalutamas otse kaamera ees on teoks saanud. Videost saame vaadata, kellest see linnumudru siis koosneb, segaparves on näha valgepõsk-laglesid, suur-laukhanesid ja rabahanesid.
Arktilistel pärishanedel suur-laukhanel ja rabahanel on rände tippaeg ja mai keskpaigas lähevad viimased. Nende läbiränne meie aladelt lõpeb umbes kümmekond päeva varem, kui valgepõsk-lagledel ja on kordades vähem arvukas. Kui Sassi poolsaare piirkonnast rändab läbi umbes 20 000 valgepõsk-laglet, siis kogu Matsalu rahvuspargi aladelt umbes 50 000 lindu.
Olukorda tutvustab Aivar Leito
Foto Arne Ader
Sookurepaar
Tere head sookurehuvilised!
Viimastel päevadel on meil saatjaga märgistatud sookurgede kevadrändes toimunud mitmeid uusi arenguid.
Esmalt tuleb märkida, et kuulus „Ahja 5“ ei ole ikka veel „maha rahunenud“ ja seikleb edasi. Pärast Soomes ja Karjalas käiku 16. – 17. aprillil tuli ta Peipsi taha tagasi! 20. aprillil lendas ta Ilmeni järve läänekaldale Lääne-Venemaal ja pööras seal suuna lääne poole tagasi ning jõudis 22. aprillil Osernoje küla juurde, Peipsist 160 km ida suunas. Pole välistatud, et koduigatsus saab veel võitu ning lähipäevil tuleb ta veel teisele poole Peipsit Eestimaale.
Kevadrände sesoon lõpeb kurgedel mai keskpaiku ning siis saab lõplikult selgeks kuhu ta suvitama jääb.
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
