Vaatame Eesti loodusrekordeid
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXVIX osa
Koostas Marek Vahula
Rasvatihase foto Arne Ader
Kunda mereäärse savikarjääri seina ülevaade 2014. aastal. Pildistas T. Meidla
Rekord nr. 489 Eesti mandri madalaim punkt
Eesti mandri kõige madalaimaks punktiks on. Kunda savikarjäär - 14,6 meetrit merepinnast madalamal. Vana karjäär on ürglooduse objekt seal paljanduvad alamkambriumi kihistused.
Järgneb Aseri savikarjäär -10 meetrit. Allpool merepinda on ka Kirde-Eesti põlevkivikaevandused.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXVIII osa
Rekord nr. 486 Meie haruldaseim konn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre Epidalea calamita, varemalt Bufo calamita
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXVII osa
Koostas Marek Vahula
Fotod Peep Käspre ja Arne Ader
Hirvepull
Rekord nr. 483 Hirve uhked sarved
Punahirv Cervus elaphus
Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.
Hirve sarve kõikide erinevate mõõtude kogusummaks oli koguni 241,91 sentimeetrit. Punahirve sarve punktisumma moodustub 15-st erinevast parameetrist, millest 9 on seotud sarve erinevate osade mõõtudega ja kaaluga ning 6 on hinnangulised.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXVI osa
Rekord nr. 480 Meie sügavaim merelaht
Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.
Jääkoonus. Liivi laht
Rekord nr. 481 Millal on merejää kõige tüsedam
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXV osa
Rekord nr. 477 Meie arvukaimad aialinn
Rasvatihane Parus major
Arvukaim talvine aialind on läbi aegade konkurentsitult rasvatihane ka iga aastaste populaarsete aialinnuvaatluste tulemuste põhjal. Kõik teised inimkaaslejad linnud jäävad kaugele seljataha.
Loe rasvatihasest: LINK
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXIV osa
Rekord nr. 474 Eesti kalarikkaim jõgi
Eesti kalaliikide poolest rikkaim jõgi on Suur-Emajõgi. Teisele kohale platseerub Pärnu jõgi ja kolmandale kohale Narva jõgi. Nimetatud kolm suurimat jõge ongi kalaliikide poolest rikkaimad.
Suur-Emajõgi (36 kalaliiki), Pärnu jõgi (30 kalaliiki) ja Narva jõgi (28 kalaliiki). Meie teistes väiksemates jõgedes nii palju kalaliike ei elutse.
Kaladele Emajõgi meeldib: LINK
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXIII osa
Rekord nr. 471 Põhjavee moodustumise ala
Eesti suurimaks põhjavee moodustumise alaks on Pandivere kõrgustiku keskosa. Kogu piirkonda tuntakse puhta vee moodustumise alana rohkete karstinähtustega.
Loe Pandivere kõrgustikust: LINK
Vaade Emumäe vaatetornist
Rekord nr. 472 Eesti parimad mullad
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXII osa
Rekord nr. 469 Meie saarte arvukus
Eestis on 2355 saart ja väikeriigi kohta on selline number vägagi suur. Enamus nendest asuvad Lääne-Eestis Väinameres. Põhjarannikul on saared vähearvukamad. Pindalalt pole meie saared mitte just väga suured ehk pigem on tegu väikesaartega. Nende seas oli meresaari 2015. aasta seisuga 2222 saart, laidu ja rahu.
Eesti väikesaared: LINK
Panga pank Saaremaal