Punajalg-tilder Matsalus

Fotokonkursi „Matsalu loodus“ eesmärk on saada kokku uhke pildivalik Matsalu loodusest. Oodatud on pildid lindudest, imetajatest, putukatest, taimedest kui ka loodusmaastikest. Konkursile saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib suureformaadiline fotonäitus.

Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele saadetud foto trükituna. Samuti kingib Matsalu loodusfilmide festival igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile. Kõik näitusele valitud autorid on üheväärsed võitjad, nende vahel paremusjärjestust ei koostata. Ülejäänud kvalifitseeritud tööd avaldatakse veebis.

Pärandniitude päev Nedrema puisniidul ja Paljassaare rannaniidul

Heinamaarjapäeval, 2. juulil tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg. Meie pärandniitudelt leiab kasvamas rohkem kui 800 taimeliiki, sealhulgas meie kodumaiste orhideede enamikku.

Niitmine Laelatul

Keskkonnaameti eestvedamisel saavad noored ka sel suvel võimaluse osaleda noore looduskaitsja Junior Ranger kursustel üle Eesti. Kursustel osaleb sadakond eeskätt meie rahvusparkidega seotud loodushuvilist noort ja laagrid kestavad 2. augustini.

Noored valitakse kursustele sooviavalduste alusel. Kursused aitavad suurendada osalejate keskkonna- ja loodusteadlikkust ning edendada noorte looduskaitsjate võrgustikku Eestis.

Otepää praktikum

Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli bioloogiatudengitel olnud võimalus tänu heale koostööle keskkonnaametiga koguda ja õppida tundma putukaid Pühajärve lähistel. Juhtus nii, et ümmargused arvud langesid praktikumi puhul ühte: kahekümnendal praktikumiaastal täitus 1000 putukaliiki, keda piirkonnas leitud on. Arvestades, et Eestist on teada pisut üle 11 000 putukaliigi ja praktikumides keskendutakse peamiselt silmatorkavatele ja hästi määratavatele liikidele, on tegemist väga tubli tulemusega.

Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas.

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust "Kaitsealad kaitse alla", mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist. 

On arusaamatu ja uskumatu, kuidas Riigikogus poliitilise tahte puudumine ja valitsused on juba aastaid lasknud elurikkuse hoidmiseks mõeldud metsaalasid jupphaaval laastada ja kohati hävitada.

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.

Tunnustuse saanud ettevõtjad

Läänemaal Altmõisas toimunud pidulikul tunnustamisüritusel pälvisid üheksa jätkusuutliku turismi põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat kestliku loodusturismi kvaliteedimärgise. Sel korral said tunnustuse Vergi sadam & restoran Wirkes', Kuusiku loodustalu, Lainela puhkeküla ja Wesenbeck külalistemaja Lahemaalt, Põnka puhketalu ja Levikivi loodustalu Soomaalt ning Põldotsa talu, Kipperi kodumajutus ja Altmõisa külalistemaja Matsalust.

Kaitsealadel ja nende mõjupiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad puutuvad otseselt kokku külastajatega ning aitavad tutvustada Eesti loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Üha enam eelistavad külastajad kestliku loodusturismi põhimõtteid järgivaid ettevõtjaid.

Vaatlusretkel Matsalu roostikus

Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.

Projekti on kaasatud ettevõtjad, kes katsetavad pilliroo kasutamist näiteks aianduses turba asendajana ja seemnekasvatuse substraadina, ehitusalal soojustusplaatides hakkepuidu asendajana, veekogude puhastamisel ja biogaasi tootmisel.

Veebruari viimasel päeval kogunesid Toomale Endla looduskaitseala noored looduskaitsjad.

Hommik oli jälgede otsimise päralt. Liikusime mööda heinamaid, metsas ja rabas kokku 5 km. Kohati oli jalge all lumevaba maapind, siis ületasime vett täis kraave, sumpasime lumes ja ukerdasime mööda külmunud mättaid, nii et liikumine oli pigem aeglane ja kohmakas. Nii mõnigi kummik sai vahepeal vett täis ja oli vaja kasutada matkatarkusi, et kuidas märjaks saanud jalgu soojas hoida.

Vaade Kloostri tornist

Matsalus on märtsikuu alanud suurveega jõgedel ja luhtadel ning rändlindude varase saabumisega.

Päikeselised päevad sulatavad iga päevaga jääd vähemaks ja suurvesi tungib hoogsalt jõgede ja luhtade kaudu lahe poole, mis on veel paksu jäänekaane all peidus.

Soojad õhuvoolud lõunakaarest on meelitanud siia esimesed kevadekuulutajad. Kohale on jõudnud kiivitajad ja sookured, laululuiged ja erinevad hanelised.

Matsalu mõisapargis sätivad pesapuid esimesed hallhaigrud. Nähtud on kuldnokki oma pesakaste üle vaatamas. Päikeselises taevas lõõritavad lõokesed ning karges öövaikuses huikavad kakud.

Matsalu linnukevad on vaikselt hoogu kogumas.