Kaitsealad

Kirjutas Kaja Lotman

Pildistas Nele Sõber

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Kirja pani Kaidi Tingas

Pildistas Heikki Avent

Parimad pärandniitude majandajad

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond oleks hästi hoitud ja hooldatud.

Kirjutas Nele Sõber

Pildistas Kaidi Tingas

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Tutvu ürituse päevakavaga.

Kaitsealad annavad teada

Kirjutas Elo Raspel

Pildistas S. Urvak

Üleujutus raba teel

Aastavahetuse sademed  on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.

Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal  ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.

Osavõtma kutsub Maris Altmann, Matsalu loodusfilmide festival

Pildistas Remo Savisaar

Punajalg-tilder Matsalus

Fotokonkursi „Matsalu loodus“ eesmärk on saada kokku uhke pildivalik Matsalu loodusest. Oodatud on pildid lindudest, imetajatest, putukatest, taimedest kui ka loodusmaastikest. Konkursile saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib suureformaadiline fotonäitus.

Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele saadetud foto trükituna. Samuti kingib Matsalu loodusfilmide festival igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile. Kõik näitusele valitud autorid on üheväärsed võitjad, nende vahel paremusjärjestust ei koostata. Ülejäänud kvalifitseeritud tööd avaldatakse veebis.

Teada annab Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet

Pildistas Heikki Avent

Pärandniitude päev Nedrema puisniidul ja Paljassaare rannaniidul

Heinamaarjapäeval, 2. juulil tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg. Meie pärandniitudelt leiab kasvamas rohkem kui 800 taimeliiki, sealhulgas meie kodumaiste orhideede enamikku.

Teada annab Margit Turb Keskkonnaametist

Pildistasid Hans Portsmuth ja Kalle Kõllamaa ning Kaur Nellis

Niitmine Laelatul

Keskkonnaameti eestvedamisel saavad noored ka sel suvel võimaluse osaleda noore looduskaitsja Junior Ranger kursustel üle Eesti. Kursustel osaleb sadakond eeskätt meie rahvusparkidega seotud loodushuvilist noort ja laagrid kestavad 2. augustini.

Noored valitakse kursustele sooviavalduste alusel. Kursused aitavad suurendada osalejate keskkonna- ja loodusteadlikkust ning edendada noorte looduskaitsjate võrgustikku Eestis.

Kirja pani Toomas Esperk Tartu ülikoolist

Pildistasid Toomas Esperk ja Margit Turb

Otepää praktikum

Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli bioloogiatudengitel olnud võimalus tänu heale koostööle keskkonnaametiga koguda ja õppida tundma putukaid Pühajärve lähistel. Juhtus nii, et ümmargused arvud langesid praktikumi puhul ühte: kahekümnendal praktikumiaastal täitus 1000 putukaliiki, keda piirkonnas leitud on. Arvestades, et Eestist on teada pisut üle 11 000 putukaliigi ja praktikumides keskendutakse peamiselt silmatorkavatele ja hästi määratavatele liikidele, on tegemist väga tubli tulemusega.

Päästame Eesti Metsad MTÜ

Foto Arne Ader

Ristikuusk Koorastes ( loodusemees.ee )

Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas.

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust "Kaitsealad kaitse alla", mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist. 

On arusaamatu ja uskumatu, kuidas Riigikogus poliitilise tahte puudumine ja valitsused on juba aastaid lasknud elurikkuse hoidmiseks mõeldud metsaalasid jupphaaval laastada ja kohati hävitada.

Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.