Kirjutas Triin Kaasiku, Tartu ülikool
Ülesvõtted pesakaameratest
Matsalu rahvsupargi rannaniidud on olulised pesitsusalad niidukahlajatele. Saamaks teada, milline on piirkonnas toimuva rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid nende lindude pesade koorumisedukust. Sel kevadel paigaldati 28 pesa juurde ka rajakaamerad, mis kogusid infot kiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta.
Rajakaamerad, mis olid piirkonnas väljas juba seitsmendat kevadet, on ennast tõestanud imeliste tööriistadena, mille abil saab vähese häirimisega koguda põnevaid ja kasulikke teadmisi. Tavaliselt mööduvad neil aladel kaameratest peamiselt pesitsevad või alal toituvad linnud ja linnupesi otsivad kiskjad. Sel kevadel võtsid ühe kiivitaja pesa lähedusse paigaldatud rajakaamera pildid hetkeks sõnatuks: möödus uhke ilves, lagle hambus.
Ilves saagiga
Niidukahlajate pesadest rüüstatakse rannaniitudel praegusel ajal ära nii suur osa, et nende populatsioonid ei suuda ennast taastoota. Peamisteks rüüstajateks on imetajatest kiskjad rebane, šaakal ja mäger. Teoorias võiks suurkiskja kohalolu luua hirmumaastiku, mis väiksemad kiskjad alalt eemal hoiaks. Kuna suurkiskjad ise üldjuhul linnupesadele ei spetsialiseeru, võiks nende kohalolu seega pesitsevatele lindudele potentsiaalselt hästi mõjuda. Konkreetse rannaniidu puhul sellist mõju näha ei olnud: peale ilvese käis kaamerate ees mitmeid kordi nii šaakal, mäger, kui rebane. Võib-olla oli ilves siis lihtsalt rannaniidult läbi jalutavaks külaliseks.
Šaakal
Mäger
