Siit leiab 2025. aasta looma põdra lood.
Põdrapullile jäävad pärast jooksuaega sügisel rasked sarved veel mõneks ajaks pähe, kuid enamasti on jõuludeks isapõdra pea kerge.
Foto: Kalmer Lehepuu
Videos tuuseldab põdraisand Vodja koolilaste kaamera ees puid-põõsaid ühes paari aasta taguses vahvas videos – käimas on põtrade jooksuaeg ja on näha, kuidas ta harjutab konkurentidega mõõduvõtmist.
Just jooksuajal on hea märgata põtra, kuna ta liigub sügiseti septembris-oktoobris tavapärasest rohkem.
Põdrale pühendatud aasta avasündmus toimub neljapäeval, 06. 02. loomaaia keskkonnahariduse keskuses kell 18. Loomaaias näeb Eesti uhkemaid põdrasarvi, saab aimu meie metsahiiglase populatsiooni seisundist ning kuuleb ansambel Lüü-Türri laulu.
Foto: Tarmo Mikussaar
Tekst: Helen Arusoo
Aasta loom 2025 on põder, Eesti metsade hiiglane.
Foto: Tarmo Mikussaar
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.
Oma ligi 2 meetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ning ühtlasi ka meie metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal oli põdra asurkonna suurus 2024. aasta alguses vahemikus 10 000 – 11 000 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osakaal, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Olles jahiuluk, kütiti põtru eelmisel aastal ligi 4000 isendit.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
