Fotod Arne Ader
Kajakad rüsijääl
Hõbekajakas Larus argentatus
Kalakajakas Larus canus
Hõbekajakad on kalakajakatest suuremad, aga nimetatute välimik paistab hämmastavalt sarnane. Hõbekajakate nokal märkame punast laiku, mida kalakajakal ei ole (vaata Arne pilti). Kui hõbekajakad meile parasjagu saabuvad, siis kalakajakate rännet ootame kuu keskpaigas. Sel ajal on hõbekajakad juba hõivamas pesitsuskohti.
Kui meil talvitunud hõbekajakate talvist arvukust võiks hinnata mõnekümnele tuhandele, siis kalakajakaid jäi meile talveks tundavalt vähem. Meile jääb hõbekajakaid pesitsema paar-, kolmkümmend tuhat paari, aga kalakajakaid poole vähem.
Suurte kajakate noorlinnud on pruunikirjud ning liigi määramine päris raske. Täielikult saavutatakse meile tuttav vanalindude sulestik alles neljandal eluaastal. Pikaealised linnud võivad elada paarikümne aasta vanuseks ja rohkemgi.
Nüüd suuruse võrdlus: kui hõbekajaka vanalinnu kehapikkus on üle poole meetri, siis kalakajakas on kümme sentimeetrit lühem. Kaalud esimestel kilo ringis, siis kalakajakad vaid poole kilosed.
Umbes poole sajandi eest hakkas tutvustatavaid linnades kohtama. Käidi toitu otsimas, aga peatselt jäädi juba katustele ööbima. Nüüdseks pesitsevad nii kala-, kui hõbekajakad meie rannikulinnades, aga ka Tartu lamedatel betoonkatustel…
Viimase aja hõbekajakate vaatlused: LINK
Kalakajakate vaatlusi on veel märgatavalt vähem: LINK
Pildilt leiad koos mõlemaid kajakaliike, aga pesitsusajal õnnestub meilneid vast lähemalt tutvustada.
Kajakad rüsijääl
