Foto Kaarel Kaisel
Rabahaned lumesajus
Rabahani Anser fabalis
Meil rabahaned ei pesitse, nende pesitsusala algab Kesk-Soome soodest alates, edasi põhja poole. Kevadrände aegu, märtsis-aprillis võivad meil peatuda kümned tuhanded rabahaned - kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses pesitsuskohas või passitakse sobivat rändetuult. Pesitsusaladele ei tohi ju ometi hiljaks jääda. Lennupildis näeme tavalist „hanekolmnurka“, kuid vahel lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“.
Näha on ka hallhanesid, aga nemad saabuvad kas väikeste salkadena või isegi paaridena.
Hallhanedega võrreldes jätavad rabahaned lennupildis „tumeda mulje“: pruuni pea ja kaelaga, hallikaspruunide, aga vahel ka täiesti pruunide tiibadega, kus näha heledamaid laike (pane tähele, et hallhanedel on kogu tiiva esiserv hele), alakeha sulestik hallikaspruun. Kehapikkuselt umbes kaheksakümne sentimeetrised, tiibade siruulatus kuni kaks korda pikem ning kaal jääb neil kolme kilogrammi ringi.
Kui märkate haneparve kusagil põllul tegutsemas on heaks määramistunnuseks rabahanede nokk – pikemapoolse noka keskosa märgatavalt oranzh, noka tüvi ja ots mustad. Jalad kenasti oranžid, silmaiiris tumepruun.
Häid vaatlusalasid on palju: Audru, Sangla, Aardla ning Räpina poldrid, samuti Vooremaa järved ning Läänemaa rannikualad, Matsalu rahvuspark, Silma kaitseala…
Rabahanede vaatlused: LINK
