Foto Vello Keppart
Harilik karikseen
Harilik karikseen Sarcoscypha austriaca
Kasvama hakkasid karikseened juba hilissügisel, aga nähtavaks muutuvad rohkem aprilli ja maikuus. Mandril leidub neid pea kõikjal. Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab ju pisemgi värvilaik silma. Karikseened kasvavad maapinnal juba kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.
Erepunane on karikseente sisepind, sellega jäävad seened hästi silma ja meelde. Nad kuuluvad liudseente hulka. Karikseeni märgitakse mittesöödavatena, aga neid pole ka mürgiste seente hulka liigitatud.
Leitud karikseenega võib ka veidi katsetada: võta mõni peenem oks ning raputa seene viljakeha - seenest peaks õhku tõusma väike valge eospilv. Nii saame teadlikumaks liudseentele omasest eostega levimisest.
Looduses võime varakevadel leida teisigi varakult viljunud seeni, mis pole söödavate hulka liigitatud ja ei sarnane meile harjumuspäraste „kübarakandjatega“ – pisipahikut, maapunnikut, kobarikku, limatünnikut…
