Foto Arne Ader
Valgejänes
Valgejänes Lepus timidus
Umbes kümme tuhat aastat tagasi tegutsesid jääkatte taandudes ja taimkatte arenedes meie maakamaral kaks maismaa imetajat – põder ja valgejänes. Kliima oli subarktiliselt karm, aga valgejänesed olid sobivalt kohastunud (valge kasukas talvel ning aasta ringi karvased tallaalused) ning toimetavad meie metsades tänaseni. Kiskjad saabusid alles saakloomade järel…
Muistsetest aegadest alates sunnib valguserezhiim valgejänesetel kasukat vahetama. Karvavahetus toimus märtsis, aprillis, sai alguse jalgadest ning kõhust, mille suvekarv on hallikas. Järgmistena saavad hallikaspruuni suvekarva pea, küljed ja jäsemete välisküljed, viimastena selg ning turi. Liigitunnusena onvalgejäneste kõrvalestad nii suvel, kui talvel mustade tippudega ning väike ja ümar saba jääb aasta ringi valgeks.
Kuidas siis valgejänestel metsaelu käib? Alates aprillikuu teisest poolest poegivad valgejänesed oma tänavuse esimese pesakonna. Emaslooma tiinusaeg kestab poolsada päeva, seega algas jooksuaeg märtsikuus, milles osalesid ka möödunud aastal ilmavalgust näinud noorloomad.
Jänesepoegi võib pesakonnas olla kolm, neli: nad on juba sündides nägijad, tiheda karvastikuga kaetud, seega igati tragid, kaalult saja grammi ringis. Emajänes lahkub varsti pärast poegimist jänesepoegade juurest. Esimene nädal möödub väheliikuvatel jänesepoegadel sünnipaigas sest neil puudub veel põgenemisinstinkt ning nad ei erita peaaegu mingit lõhna, mis neid omakorda kaitseb röövloomade eest. Emajänes ei viibi poegade juures, vaid käib neid hommiku- ja õhtuhämaruses imetamas, mis võib kesta vaid mõne minuti (emaslooma piim on väga rammus, rasvasisaldus kõigub 17 ja 27% vahel).
Nädalavanused jänesepojad hakkavad lähiümbrusega tutvust tegema ning avastusretkedel õpivad kevadisi tärganud taimi nakitsema. Imetamise aegadel ollakse jälle sünnipaigas emajänese ootel. Ainult kolm nädalat nad emapiima najal kasvavadki, seejärel saab alguse noorlooma iseseisev elu.
Jänesepoegadele peavad jahti hallvareste paarid, kes väikestes loomadest jagu saavad ning vareseid on meile palju siginenud. Vaenlasi on muidugi palju, aga esmajoones muidugi rebased (kui kärntõbi rebaseid murdis hakkasid jänesed mõne aja pärast jälle nähtavamateks muutuma).
Kuidas emasloom uuesti „käima peale“ saab? Emasloomadel esineb sigimisjärgne innafaas ehk siis paaritumine võib toimuda kohe peale sünnitust see tähendab samal päeval. Jälle tiinusaeg viiskümmend päeva, seda samal ajal, kui esimese pesakonna poegi toidetakse. Valgejänestel ongi üldjuhul kaks pesakonda aastas.
Isasloomad elavad nö hõlbuelu oma rõõmude ja muredega. Innaaegadel võime valgejäneseid liikumas kohata päevasel ajal. Ülejäänud aasta liiguvad üksikeluviisilised loomad õhtuhämarikust hommikuhämarikuni, kui neid rahus olla lastakse. Keskeltläbi kaaluvad valgejänesed kolm, neli kilo ning isasloomad on veidi kogukamad.
Värske toidu muret pole jänestel hilissügiseni. Seedimisest ja ka koprofaagiast räägime, kui loomad oksatoidule üle lähevad.
Metsaelanikud vajavad elupaigas häid varjetingimusi: seda pakuvad kuuse alusmetsaga metsad, aga samuti kadastikud. Kodupiirkond on valgejänesel maru pisike (seda kinnitavad raadiotelemeetrilised uuringud). Olenevalt elupaigast võib selle läbimõõt olla kuni 600 meetrit, kuid seda tunnevad valgejänesed väga põhjalikult, et ohu korral „jänesehaakidega“ vaenlane jälgedelt eksitada. Valgejäneste ööpäevast teekonda on samuti mõõdetud ning see jääb vaid kilomeetri kuni pooleteiseni, kuid see võib elukohast johtuvalt oluliselt erineda.
