Pildiseeria Peep Käsper
Soo-loorkulli emaslind vaatab taevasse, hõigates isaslindu
Soo-loorkull Circus pygargus
Hakkame, siis järjekorras pihta: usutavalt pesitseb meil kolmveerand tuhat paari soo-loorkulle. Taasiseseisvumise alul võis arvukuseks olla vaid sadakond pesitsevat paari.
Värvikad ja sugupooliti erineva sulestikuvärvusega lindude toimetamine võib vahel algaja linnhuvilisegi segadusse ajada. Talvitusaladelt, troopilisest Aafrikast saabutakse aprillikuu 20-ndast kuupäevast alates.
Saagijahil toimetatakse alul nii rohu-, kui heinamaadel, paarid loovad tutvusi ning valmistuvad maikuuseks pesitsemiseks.
Soo-loorkulli emaslinnu juurde maandub paaritumiseks isaslind
Esmapilgul võib tekkida isegi kahtlus, et üks röövlind ründab teist linnuliiki?
Emaslindude sulestik üldiselt pruunikas ka silmaiiris pruun. Vaid pealagi, rinnaesine ja tiibade eesservad paistavad kollakad. Sarnaselt paljude röövlindudele on emaslinnud isaslindudest veidi kaalukamad – kaaludes kuni kaheksasada grammi.
Isaslindude sulestik sinakalt hall, silmaiiris kollane. Meie looduses elutsevatest loorkullidest on see liik kõige arvukamaks muutunud, kaalult kõige kogukamad ja võiks öelda, et värvikaima sulestikuga.
…ja saagu teid palju…
Pesitsetakse tihedas roostikus kuhu ehitatakse kuhilpesa, et tõusuvesi liiga ei saaks teha. Sellistesse roopadrikutesse tavaliselt inimesel asja pole. Umbes kuu aega haudub emaslind pesal kolme kuni kuut muna ehk kuni juuni keskpaigani võime kohata toidujahil heina- või karjamaadel just isaslindu, kes hauduvat emaslindu ning alul pisiperet peab üksinda toiduga varustama.
Kütitakse peamiselt uruhiiri, kui trehvab siis kahepaikseid, sisalikke, vahel harva rünnatakse väiksemaid linde.
