Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Lennuvõimeline kevadkaruslane hoiab puhkeasendis oma tiivad seljal, varjates nii oma erksavärvilist tagakeha
Kevadkaruslane Phragmatobis fuliginosa
Kevadkaruslane, ilusa punase tagakeha ja musta karvase rindmikuga ööliblikas, on Eestis tavaline ning kohata võime teda aedades, niitudel, võsastikes ja ka rabadel.
Esimese põlvkonna kevadkaruslased lendavad mai teisel poolel ja juunis ning teise põlvkonna liblikaid võib kohata juuli teisel poolel ja augustis.
Kevadkaruslased lendavad öösel tihti tehisvalgusele, aga suudavad ka päeval ringi askeldada.
Pruunid karvased röövikud toituvad põhiliselt rohttaimedel ning talvituvad. Olles kevadel lumest välja sulanud, võib neid päikesepaistelise ilmaga ringi roomamas kohata. Leides lumest väljaulatuva kõrretuti, koovad nad sinna siidiniidist õrna nukuhälli.
Piltidel on näha tänavused üksteise järel kooruvad valmikud.
Hiljuti nukust koorunud kevadkaruslane kükitab oma nukuhällil, aga võib olla ootab hoopis röövikupõlve sõbra koorumist
Kevadkaruslaste röövikud ei ole üksteise vastu vägivaldsed ja seetõttu suudavad ka koos askeldada, kuigi tavaliselt tegutsevad siiski üksikult.
Ainus lind Eestis, kes kevadkaruslase röövikuid himustab, on kägu, sest teised ei suuda karvaseid ussikesi süüa.
Tiibade äkilise tõstmisega paljastub punane tagakeha. Sellise liigutusega püütakse ehmatada ja vabaneda kutsumata külalisest