Kirjutas Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Metsatee
“Esimene lumi! Esimene lumi!” Nii hõiskame me igal aastal ja vahet pole, kas oled pisike laps või juba eakas lumekogeja. See puhas valgus peale masendavat poriaega lummab ja lööb olemise selgeks.
Minu jaoks sajab esimene lumi alla alati kahekümne kuuendal oktoobril. Alati! See on daatum, mis mul seoses lumega mällu on sööbinud. Nii kordan ma seda kõigile juba varasügisest alates.
Sel aastal oli kõige naljakam see, et esimene lumi hakkas Tartus sadama 25. oktoobril kell 23.50. Seega eksisin 10 minutit. Kas ma olen nüüd ilmatark?
Olen ilma põhjalikumalt jälginud viimase 10 aasta jooksul ja mida pean sellesama lume kohta tõdema? Seda, et enamasti ei mäleta mitte keegi, millal eelmisel aastal esimene lumi maha sadas. Mäletatakse umbkaudset aega oktoobri lõpus, kui just varasematest ülestähendustest järgi ei vaadata.
Ka sel aastal sadas esmalt lund ju 22. oktoobri ööl Ida-Virumaal ja 25. oktoobril sadas Saaremaal ja Hiiumaal vaid vihma. Seega ei ole olemas mingit kindlat “Eestis mahasadavat esimest lund”. Aga on seaduspärasused. Ja neist seaduspärasustest on vanarahvas tuletanud rahvakalendri.
Sügispoolaastal näeb see välja umbes nii:
Mihklipäeval, 29. septembril muutuvad vahtrad leekivpunaseks, justkui veriseks. Sel päeval jätsid vanasti oinad oma elu, põhjus selleks ju lihtne, punane on märgiks, et üle talve suudavad elada vaid need, kellel tee järgimisel aastal käia. Vahtralgi hakkavad suured punased lehed langema, sest muidu variseks raske lumekoorma all terve puu.
Kolletamispäevaks, 14. oktoobriks on kogu mets enamasti kollane. Inimestele oli see märgiks, et tuleb kolida koldega ruumidesse, koguneda õhtuti tule ümber. Kolletamispäevale järgnevad enamasti rajuilmad, Atlandi soojad niisked tuuled põrkuvad kokku Põhjala külmahingusega. Tekkivad tormid rebivad puudelt maha suurema osa lehti. Tõsi, ilmateadlased ütlevad, et viimastel kümnenditel on tõsised sügistormid nihkunud oktoobrikuust detsembrisse ja isegi jaanuarisse. Ja nii ongi tulnud viimasel ajal üha sagedamini esimene lumi pooleldi leherüüs puudele. Mäletate, nii juhtus ka eelmisel aastal ja nüüd jälle?
Aga esimene lumi tuleb tõesti 26. oktoobril või ka paar päeva siia sinnapoole. Ja 28. oktoobril, simunapäeval tuleb selle lume peale esimene korralikum külm. Öeldaksegi, et “Siim teeb sillad soode peale”. Aga ega seda esimest silda saa veel usaldada, alles detsembrikuine nigulapäev lööb sellesse silda naelad.
Esimene lumi on ka olnud nii oluline asi, et sellest on arvestatud, mitu lume vooru talvel veel tuleb. “Niimitu päeva esimene lumi maas, niimitu talvet teeb”. Enamasti on neid päevi kolm, neli, aga vahel läheb lumi ka kohe.
Kui nüüd autoinimesed küsivad, et millal talverehvid alla panna, siis mõistlik oleks seda teha just enne 26. oktoobrit. Sest siis ei ole seda pidevat peavalu, et mitte sattuda tuhandete autoomanikega ühel ajal rehvivahetuse ukse taha.
Esimene lumi läheb küll kiiresti, aga järgmine tuleb kohe jälle uuesti Atlandi pealt ja sajab alla ühel ööl virmaliste helkides. Mardipäevaks! Öeldakse “mart matab ja kadri kuseb”
Mis tähendab, et mardipäevane 10. novembri lumi sulab kadripäevaks, 25. novembriks jälle ära. Saabub kadripäevane mustade pikkade raagus okstega pimedamaist pimedaim aeg.
Tasapisi aga hiilivad ligi külmakraadid ja maa muutub kivikõvaks. Kuni siis lõpuks Nigul naelad soosildadesse lööb ja järved kaanetab. Nigulapäevast, 6. detsembrist võib enamasti järvede jääle minna ja jõgesid mööda käia. Ja detsembri esimesel nädalavahetusel tuleb enamasti ka „padaorg“. Tuleb selline tuisk, mis matab teed ja majad, kus inimesed muutuvad lahkeks ja mõnusaks – aitavad üksteist lumest välja sikutada ja räägitakse poliitika asemel ilmast.
Kahjuks läheb ka see lumi ja jõulud on meil ikka rohelised, vahel lähevad peale padaoru ilmasid õitsele kullerkupud ja näsiniined.
Ja kuigi filmides hakkab jõuluõhtul alati lund sadama, siis enamasti meil korralikku lund enne jaanuari teist nädalat ei tule. Siis tuleb ja tuleb kohe koos kolmekümnekraadiste pakaseilmadega.
Taliharjapäevast, 14. jaanuarist jääb meil enamsti püsiv lumikate maha. Seni kuni kuuseokkad puude otsast pudisema hakkavad, siis on kunagi maarjapäevaks, 25. märtsiks oodata suuremat sula.
Tõsi, kõike rahvakalendri tähtpäevadega seostada päris ei saa, sest rahvakalender on meil uue kalendri kasutuselevõtu ajast natuke siia-sinna nihkes ja tegelikult arvutati õigeid kuupäevi vanasti pigem kuu-seisude järgi.
Aga teades neid lihtsaid vanarahva tarkusi võite kindlasti ilmatargaks kandideerida, oluline on alati ennustada head ilma. Siis on inimesed teiega rahul.
Aga vaatame siis üheskoos, mitu päeva on sellel aastal esimene lumi maas ja mitu vooru lund sel talvel sajab.
