Eesti orhideekaitse klubi annab teada
Foto Arne Ader
Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu
Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.
Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.
Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.
Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad ning kadastikud.
Kauni kuldkinga kasvukohti leidub üle Eesti. Kuigi on teada mõni üsna arvukas leiukoht on tegu siiski haruldase, kaitset ja tähelepanu vajava liigiga.
Juba 1936. aastal võeti esimese Eesti looduskaitseseadusega kaitse alla kaheksa orhideeliiki, neist kuldkingale kehtestati müügikeeld. 1983. aastast on riikliku looduskaitse alla kuulunud kõik Eestis kasvavad orhideeliigid. Kaunis kuldking kuulub praegu kaitsealuste liikide teise kategooriasse.
Eesti ohustatud liikide punases nimistus on kaunis kuldking ohulähedane liik. Ta on kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi teise lisasse, kus on kirjas ohustatud taime- ja loomaliigid.
Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhidee üheksandat korda. Varem on aasta orhideed olnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016) ja harilik muguljuur (2017).
