Rahvusloomaks kuulutati hunt

Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."

Toome ära pöördumise täisteksti ja allkirjutajad:

Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.

Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.

Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.

Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.

Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab  eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist. 

Allakirjutajad:

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, "Osoon", ajakiri "Eesti Loodus", MTÜ Loodusajakiri, Looduskalender, MTÜ Aasta Loom, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Loodusturismi Ühing, Looduse Omnibuss, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Fokloorinõukogu, Hiite Maja, PÖFF, Vereta jaht, Eesti Siberi Husky Ühing, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretked, Alaska Malamuutide Liit, Kelgukoerte Klubi Baltosport

Loodusmõtte hoidjad:
Valdur Mikita, Aleksei Turovski, Marju Kõivupuu, Laura Kiiroja

Rahvuslooma toetajad:

Liviko, Olerex, Karu Katus

Kõneisikud:

Jaan Riis, Looduse Omnibuss, tel 5647 6297

Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli vanemteadur, tel 50 98 658

Peep Männil, Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse esimees, tel 5134 898

Laura Kiiroja, hundiuurija, tel 5646 0020

Helen Arusoo, MTÜ Aasta loom eestvedaja, tel 5691 1921

 

Vaata ka rahvuslooma kodulehte.

Vaata „Osooni kaks päeva järelvaadatavat erisaadet, mis oli eetris esmaspäeval kell 20.00.

 

23. aprill on jüripäev, rahvakalendris märgib see ka hundipäeva, mil Püha Jüri pani kutsikatel kuni mihklipäevani suu raudu, et hunt ei tuleks loomi murdma. Kuidas meie metsades on lood huntidega? Teadlased on hundielu jälginud juba aastaid, määranud nende kodupiirkonna suurust, pesakondade arvu ja toidulauda. Kas neil on metsas piisavalt süüa või peavad nad karjamaade poole piiluma? Kuidas raba- ja metsamaastike valitsejaga läbi saada?

https://etv.err.ee/l/saated