Olukorda selgitab Aivar Leito
Foto Arne Ader
Valgepõsk-lagled
Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.
Valgepõsk-laglede kevadrände mudeli järgi on nende stardimoment peatuspaigast Eestis samaaegselt nii juhuslik kui ka determineeritud kusjuures ükski faktor eraldi ei ole määrav üheselt.
Kõige olulisemad faktorid on aeg (osakaal üle 50%), tuul (~20%) ning õhutemperatuur (~5%), järgnevad teised keskkonnafaktorid ja määramatus (Leito ja Renno 1983, Leito 1996).
Tänavu kevadel toimus laglede massiline ränne valdavalt 19-20 mail, eriti aga 20 mail, kui Lääne- ja Harjumaal loendati eElurikkuse andmetel kokku ligikaudu 60 000 valgepõsk-laglet!
Ilm oli 19. ja 20. mail rändeks samuti üsna sobiv – päikesepaisteline, kuiv, hea nähtavusega ja nõrga tuulega ilm. Tuule suund ei olnud küll kõige soodsam (valdasid põhjakaarte tuuled kuid kohati puhus ka soodne külg- või taganttuul loodest ja lõunast).
Kiire ja varajase lahkumise peamiseks põhjuseks oli ilmselt keskmisest soojem aprill ja mai esimene pool, mistõttu rohttaimede vegetatsiooniperiood algas samuti varakult ning kasv oli kiire.
Kevadel rannaniitudel peatuvad lagled järgivad nn rohelist lainet (green wave) st rändavad ühest peatuspiirkonnast teise (Holland à Saksamaa à Gotland à Eesti à Valge mere rannik à pesitsuspaigad Barentsi mere rannikualadel ja saartel) vastavalt toidutaimede arengule ja kõige sobivam on neile noor kuni paari nädala vanune ja mõne sentimeetri pikkune rohi.
Lagled maksimeerivad vajalike toitainete (eriti lämmastiku) omastamise kiirust ja efektiivsust ning rändelennuks ja järgnevaks pesitsemiseks vajaliku energiavaru, nn ränderasva (teatud spetsiifilised lipiidid) deponeerimise kiirust ja efektiivsust.
Kõige tähtsamaks, nn primaarseks toitumisbiotoobiks on saliinsed ja suprasaliinsed rannaniidud (Graaf 2006). Seetõttu on ka meie Lääne- ja Põhja-Eesti madalmurused rannaniidud valgepõsk-lagledele väga tähtsad toitumispaigad nende edukaks pesitsemiseks Arktikas.
Allikad: LINK
van der Graaf, A. J. 2006. Geese on green wave: flexible migrants in a changing world. – PhD Theses, Groningen, The Netherland. 224 pp.
Leito, A. 1996. The Barnacle Goose in Estonia. – Estonia Maritima 1: 1-103.
Leito, A., Renno, O. 1983. Über die Zugökologie der an der Barentssee heimischen Population der Weisswangengans (Branta leucopsis) in Estland. – Vogelwarte 32: 89-102.
