Rabahani       Anser fabalis

Rabahaned teevad meil vaid rändepeatuse, meil ei pesitseta. Pesitsusalad algavad Kesk-Soome soodest ja edasi põhja suunas.

Kevadrände aegu märtsis-aprillis peatuvad meil kümned tuhanded linnud, kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses või passitakse sobivat rändetuult. Lennupildis võime märgata tavalist „hanekolmnurka“, aga vahel lennatakse ka pikas rivis.

Hallhanesid märgati rändamas juba mõne nädala eest, aga nemad liiguvad kas väiksemate salkadena või isegi paaridena.

Hallhanede ja suur-laukhanedega võrreldes jätavad rabahaned lennupildis veidi tumedama mulje.

Hallhanede lugu: LINK

Võrdle suur-laukhanedega, neist kirjutasime eile: LINK

Pruuni sulestikuga on rabahanede pea ja kael, tiivad hallikaspruunid, vahel ka pruunid ja tiibadel võime märgata heledamaid laike. Alakeha sulestik hallikaspruun. Kehapikkuselt umbes kaheksakümne sentimeetrised, tiibade siruulatus kuni kaks korda suurem ja kaalu kolme kilogrammi ringi.

Kui märkate haneparve päevasel ajal kusagil põllul toitumas on heaks määramistunnuseks rabahanede nokk ehk pikemapoolse noka keskosa märgatavalt oranzh, noka tüvik ja tipp mustad. Jalad kenasti oranžid, silmaiiris tumepruun.

Rabahaned ja suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Hanede segaparved pole mingi haruldus.

Häid vaatlusalasid on arvukalt: Räpina ja Audru poldrid, Sangla,  Vooremaa järved ning Läänemaa rannikualad, Matsalu rahvuspark, Silma kaitseala…

Rabahanede vaatlused: LINK