Lillemängude hurm

Postitas Looduskalender - L, 20.07.2019 - 12.12
Autorid

Kirjutas ja KuKu raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Härjasilm  

Härjasilm  ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Olen tütre Aotähega järgmisel laupäeval Viljandi folgi õpitoas õpetamas lillemänge nii lastele kui täiskasvanutele. Mänge, mida meie vanaemad oskasid une pealt. Siis kui nutitelefonid olid olemas vaid kõige moodsamates ulmejuttudes ja kus loovat igavust peletati just igasuguste mängudega.

Kummalisel kombel hakkasid lillemängud kaduma juba enne nutitelefonide ilmumist, seda ajal, mil äkki keelati lillede korjamine. On ju tänapäevalgi terve rida inimesi, kes väidavad, et taimede murdmine on loodusele kahjulik.

Kindlasti on, aga inimesel pole võimalik elada päris nii, et kunagi ühegile taimele ei astu ega ühtegi neist ära ei söö. Ja inimesed, kes oma luksuslikes korterites elavad ja justnagu iial ühelegi lillele ega puule liiga ei tee, teevad seda ikkagi kaudselt.

Võtame kasvõi laste mängud. On ilmne, et inimese arenguks on vaja lapsepõlves võimalikult palju mängida, mängida mänge, mis arendaks ja neid eluks ette valmistaks.

Tänapäeval oleme loonud terve hulga arendavaid mänguasju, mis värvikirevad ja plastist.

Kindlasti aitavad need lastel areneda suurepärasteks disaineriteks, arhitektideks ja paljuks muuks. Aga kas olete mõelnud, kui palju selliste asjakeste tegemiseks kusagil loodust hävitatakse? Naftapuurtornide ja -juhtmete rajamiseks hävitatakse kusagil tuhandeid hektareid põlist loodust, et sellest naftast pisikesi legoklotse toota. Loomulikult on need armsad ja arendavad, aga kindlasti ei ole neid vaja oma lastele kuhjadena kokku osta ja nendega siis pragada, et nad tube koristada ei suuda.

Suur takjas

Suur takjas ( www.loodusemees.ee )

Kas olete kunagi mänginud takjanuppudega, nende väikeste haakivate konksudega pallikestega?

Ja mõelge nüüd, kui palju on teie riiete küljes takjakrõpsusid, neid, mis mõnusalt nööpide asemel riideid kinnitavad. Kui nüüd see mees, kes takjakrõpsu leiutas, oleks lapsepõlves mänginud legoklotsidega ja poleks oma lastemängudes teada saanud, kuidas haagib riiete külge takjanupp. Oleksime ju kordades vaesemad.

Loodusega vahetu kontakt annab meile palju enam, kui esmapilgul arvata oskame. On need siis põnevad helid, konstruktsioonid, struktuurid, koostoimimine.

Aga seda kindlasti siis, kui jätame lapsele ütlemata: “Ära seda lille murra!”

Milliseid lillemänge teie teate?

Minule tulevad esimesena meelde kõiksugu viled. Kuidas võilille või sibulavarrest põneva joru ajava vile saab teha. Pajupillist ja rooröökurist rääkimata. Kindlasti olete oma lapsepõlves kirenud orasheina kukena või ajanud peiarina piibelehe lehepilli? Kasetohu valge puhta kooreribaga vilistanud? Ja puhunud putkevartest paaniflööti?

Pillimäng ongi see, mille me lilledelt kõigepealt selgeks õpime.

Aga kindlasti ka kõiksugu kettide tegemise. Võililleketi, ikka nii, et peenemat osa ringina kokku murdes jämedama otsa sisse ja järgmine samamoodi ketilüliks. Osavamad punuvad nii pikki põnevaid mudelloomi ja plastkõrsi polegi vaja. Aga ka pärjapunumine on omajagu õpetlik, kuidas luua värvide harmoonia ja punutis, mis koost ei lagune. Põnev on ka vesikupu lehevarrest sõbrakee punumine, ikka nii, et küünega vars piki pooleks ja sisu sentimeetriste juppidena kord ühele kord teisele poole murdes. Sedasama saab teha ka järvekaislate ja kõrkjatega. Aga neist saab punuda põnevaid kõrkjaparte ja laevukesi ning muudki põnevat. Omal ajal kui täispuhutavaid  ujumisrõngaid ei olnud, seoti kõrkjad punti ja tehti just nendest lapsele hästi kandev päästevest.

Poistele pakuvad taimed palju põnevat küll siis, kui lilleõitest on saanud juba küpsed viljad, käbidega mängude hulk on aukartustäratav, neid on aastasadade jooksul välja mõeldud suur hulk. Aga ka pillirookõrrest pihlakapuhkpüss on olnud au sees.

Heinputkest veepritsi meisterdamine annab oskuse kogu eluks, süstlana toimiva püssi lõhna meenutades, ei aja te kunagi segi enam seda söödavate juurtega putke teiste mürgiste putkedega. Keskmise teelehe õitega võitlemine, taputaadid, arendab tähelepanu ja on kui talurahva mõõgavõitlus. Teelehtedest sakstesaani punumine omaette oskus.

Muidugi on vanarahval olnud  lastemängudena kasutusel kõiksugu ennustusmänge, aga nendest juba järgmisel nädalal.

Kui teate mõnd põnevat mängu, siis tulge seda teistele õpetama ja õpetage kindlasti sel suvel selgeks kõigile oma suguseltsi pisikestele lastele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.