Foto: National Museum Wales
Merekarp
Merekarp Rangia cuneata
Mehhiko lahte peetakse nimetatud liigi , Teadaolevalt leiti võõrliiki Euroopas esmakordselt 2005. aastal Antwerpeni sadamas. Sealt levis liik Belgia rannikule ja juba viis aastat hiljem Läänemerre, leiti Visla jõe suudmealalt. Esmaleid Pärnu lahes oli 2014.aastal ja möödunus aastal juba Soome lahe idaosas.
Tegu on suurte ja erisooliste merekarpidega, mille läbimõõt jääb 2,5 kuni 6 sentimeetrini. Elupaigaks võib olla nii liivane, kui taimestikurikas ja mudane merepõhi, kus vesi on tavaliselt hägune ehk siis jõgede suudmealad.
Toitumiseks filtreerivad karbid vett, mis parandab muidugi vee kvaliteeti nende asualal. Karbid on teadupoolest kaladele arvestatav toiduobjekt. Nende asustustihedus pole Soome lahes veel arvukas, aga see võib muutuda kliima tingimustes ja oluliselt suureneda.
Muuhulgas, Mehhiko lahes on merekarpe ajalooliselt toiduks korjatud.
Möödunud aasta kevadel käivitus Venemaa, Soome ja Eesti ekspertidega ühisprojekti ADRIENNE, mille eesmärgiks on ühildada mereuuringute hindamismetoodikaid ja andmed kuni 2022. aastani.
Soome lahte on jõudnud ka hulkharjasuss Laonome xeprovala
Esmaleiud pärinevad 2009. aastal Hollandist ja seda nii jõgedes, kanalitest, kui vooluvete suudmealadel, kui seni tundmatu hulkharjasuss. Pärnu lahest leiti liigi esindajad 2012. aastal ja nüüdseks on see liik jõudnud Soome lahte.
Laonome suurendab arvatavalt meresetete stabiilsust. Liik on Soome lahes juba päris arvukas ja kuulub nii kalade, kui selgrootute toiduobjektide hulka. Kuid arvestama peab, et kohalike liikidega (meie vetes on kirjeldatud kaheksat liiki hulkharjasusse) võib tekkida toidukonkurents, mis võib põhjustada mõnede liikide hävingu.
