Pildistas Andres Vimm
Ilves
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Nende üksikute lumiste päevade ajal, mis tänavu talvel olid muutis loomad pigem ettevaatlikuks nagu oluliste ilmamuutuste aegu ka tavaaastatel ehk oodatakse pigem paar päeva enne, kui endist jälgi maha jätta ja elukorraldus ning ohutu varjepaik seda võimaldavad.
Meie põlislooduse elanikud saabusid siia vahetult pärast jääaega ja ongi kõige põhjapoolseimad kasslased. Lisaks kõigele ka suurimad regioonis: võrreldes nii skandinaavia, venemaa põhjaalade, kui lõunapoolsete asukatega – suured isasloomad võivad kaaluda kuni kolmkümmend kilo ehk pea poole võrra rohkem, kui ümberkaudsetel elualadel.
Aga meie ilveste arvukus on madalseisus, hoolimata sellest, et peamise saaklooma metskitse arvukus on kümnendi tagustest karmide talvede põhjustatud madalseisust kenasti taastunud. Kiskjate arvukus sõltub oluliselt saakloomade arvukusest ja küsimusele, kas tänavu saab „käima peale“ seitsekümmend emaslooma saame vastuse hiljem.
Ilveste jooksuaeg algas veebruarikuus, aga kestab kuni aprillini. Sel ajal võime muidu üsikeluviisilisi, alles hämaras tegevust alustavaid kiskjaid kohata ja ka kuulda päevasel ajal. Muuhulgas „jooksuajal“ jääb teisejärguliseks isegi saakloomade küttimine.
Jooksuaja alul pidid möödunud aasta noorloomad alustama iseseisvat elu sest emaloom, pere hooldajana peletas nad eemale, millele aitas kaasa täiskasvanud suurte isasloomade aktiivsem liikumine. Nii võimegi aprillis, mais kohata isegi inimasulate läheduses noorloomi, kes enese toitmisega pole hakkama saanud ja võivad üpris kõhnad või koguni rääbakad välja näha.
Noored emasilvesed saavutavad suguküpsuse teisel eluaastal, kuid esimene pesakond näeb neil ilmavalgust ikka kolmandal eluaastal. Isasloomadega on nii, et oma territooriumitel, mis võivad katta mitme emaslooma eluala valitsevad suuremad ja tugevamad, kes noorematele juba kolmandal eluaastal sigimisvõimelistele koha kätte näitavad – isasloomade omavahelised tülid on vältimatud.
Üleminev aastal oli ilves „aasta loomaks“ ja sel ajal tutvustasime nende tegemisi põhjalikult.
Territoriaalsete loomade liikumine on huvitav:
Ühe isaslooma (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks.
