TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond ja Eestimaa Looduse Fond
Foto Arne Ader
Nurmenukk ( www.loodusemees.ee )
Eesti otsib taas nurmenukke
Harilik nurmenukk Primula veris
Kevadised ilmad on pannud õitsema nurmenukud igal pool Eestis. Sellega seoses kutsuvad Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) inimesi taaskord nurmenukuvaatlusi tegema. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel.
Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni kuni nurmenukud õitsevad.
Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil meie niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Loodusteadlased on seda liiki uurinud juba aastaid. Nurmenukk õitseb vaid loetud nädalate jooksul, mistõttu on oluline, et inimesed kasutaksid võimalust peatselt õide puhkevate nurmenukkude vaatluseks. „Nurmenukuvaatlus on jõupärane ettevõtmine kõigile. Praegu, kui inimesi liigub looduses rohkem, on üks väike põnev lisategevus niisama jalutamisele kindlasti omal kohal, “ ütles TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi ökoloog Tsipe Aavik. „Kuid kindlasti palume jälgida eriolukorra ettekirjutusi ja liikumispiiranguid, “ lisas ta.
Eelmisel aastal korraldas ELF koos Tartu ülikooli teadlastega kodanikuteaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke“. „Tegemist oli ajalooliselt ühe suurima nurmenukuvaatlusega ning oli väga rõõmustav, et Eesti inimesed väga aktiivselt kaasa lõid, “ ütles Aavik. „Ka tulemused olid väga põnevad ja ootamatud, ning see õhutab vaatlustega jätkama. Uuring annab meile uusi teadmisi, mis on olulised nii looduskaitseliselt kui ka baasuuringute jaoks. Seetõttu kutsume ka sel aastal kõiki inimesi üksi või koos lähima perega teadlastele appi, “ lisas Aavik.
„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Populaarsel loodusvaatlusel tehti märkimisväärsed 1700 vaatlust, mille käigus eestimaalsed määrasid ligi 220 000 nurmenuku õie tüübi. Looduslikult on erinevat tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. Selle ootamatu tulemuse põhjuste leidmiseks vajavad loodusteadlased aga veel lisateadmisi. Inimeste abi on asendamatu sisend meie loodusteaduste arengusse.
Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, S- ja L-tüüpi õied on palja silmaga näha ning vaatluse tegemiseks polegi rohkem eelteadmisi vaja.
Algatuse kodulehel nurmenukk.ee on pilte, videojuhendeid ning lihtne vaatluse sisestamise koht, mis aitavad looduses liikujatel kiiresti leida vajaliku info ja enda vaatlus teadlastele saata. Vaatlusi tehes palume jälgida riiklikke liikumispiiranguid.
Algatuse koduleht: nurmenukk.ee
Lisainfo:
Tsipe Aavik, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur
