Tekst: Vello Keppart
Põlispuudel arenevad puutüve õõnsuses juured
1. Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik on arenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatada puuõõnsusesse haavakudet.
2. Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudu pääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastatega moodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel ja haabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused. Oksaaukudest kasvatab kambium haavakudet puu õõnsusesse. Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevad lisajuured.
3. Rähnid teevad pesaõõnsuse tüvesse ja sealt võivad mädanikku tekitavad seeneeosed nakatada tüvepuidu. Kujuneb uus õõnsus. Sageli kasvueas puudel kasvab rähni pesa väljalennuava haavakoega kinni 2...3 aastaga, mädanik aga areneb puidus edasi. Tormituuled murravad enamasti tüve pesaõõnsusega kohast katki, puust jääb alles mädanikuga tüügas. Lehepinnata puutüüka kambium jääb nälga ja sureb.
Kui võra kaotanud puu känd on heas ühenduses naaberpuude juurtega, siis suudab kambium ellu jääda ja kasvatada kännule haavakoe peale, känd kattub koorega. Seda tuleb väga harva ette.
4. Terava nurga all hargnenud tüvega puul kasvab koorehari puu sisse. V-kujuline harude vahe on nõrgalt ühendatud (tüvi võib kergesti lõheneda) ja ka vesi pääseb harude vahele. Mädaniku ja õõnsuse arenedes on soodne (niiske kõdunev puit) võimalus koorekambiumi pinnal lisajuurte arenemine. Kambium kasvatab haavakudet ka õõnsusesse.
Värskeltlõhenenud vaher.
V-kujulise harude vahel on puu koor, mille kambium on niisketes oludes hakanud kasvatama lisajuuri, mis täidavad õõnsuse.
Eelmise pildilähivaade.
Koore serva on kasvanud rikkalikult lisajuuri ja kõdupuidus narmasjuuri.
Teine lõhenenud vaher.
Pool puud on maha kukkunud ja lamatüvi kõdunemas.
Sama puu lähemalt.
Lõhenenud puu sees oli kujunenud õõnsus, kus kasvasid õõnejuured.
Sama lõhenenud puu.
Kambium on kasvatanud murdumiskohale haavakudet, millel on arenenud lisajuured õõnsusesse.
Sama puu.
Osad lisajuured on kasvanud jämedateks õõnejuurteks. Peenemad lisajuured on pärast tüveharu maha kukkumist jäänud kuiva ja päikese kätte ning seetõttu surnud.
Sama puu tüvi altpoolt.
Jämedad õõnejuured on kasvanud mullapinnani ja talitlevad täiendavate juurtena puu elus.
Kolmas vaher.
Jämedad õõnejuured võivad vastu pidada ka pikemat aega kuivas õhus.Õõnejuure mehaaniline vigastus kattub ka haavakoega (koorega).
Eriti ilus näide õõnejuurtest saame näha Arne Aderi pildil, kus põlisel pärnal on kasvanud väga pikad elusad ja toimivad juured.
