Harilik vaarikas Rubus idaeus
Häid vabarnakohti tuleb tõsisel marjulisel igal aastal lisaks otsida, kui ta soovib oma perele ja sõpradele talvisel ajal aromaatset ning tervislikku suvemeenutust pakkuda.
Kuidas siis otsida, kui pole hea metsatundja?
Meie metsad on juba aastaid täis lageraielanke. Peale metsa langetamist, umbes kolme kuni viie aasta möödudes tasub raiesmikel pilk peal hoida. Luureks sobib igati aeg, kui osa vaarikataimedest veel õitseb. Viljad hakkavad valmima juulikuu lõpu poole, mis oleneb muidugi ilmadest ja asukohast. Metsvaarikatele peaksid tänavused ilmad sobima, pole ka põuda, mis vaarikad väikesteks ja kribudeks jätaks. Lisaks raielankidele leiame vaarikaid ka laane- ja salumetsade servaaladelt või suisa väiksemate kruusa ja metsateede veertelt.
Aga vaatame, mis raiesmikel toimud nende kolme kuni viie aasta jooksul pärast metsaraiet?
Vaarikapuhmad kasvavad raiesmikel siis veel üksikute kogumitena, kuid nende viljad on suuremad ja see pole sugugi vähetähtis ja ka põdrakanepist paistavad vaarikad veel välja.
Miks samal raiesmikul ei võiks aastaid vaarikal käia sest siis poleks vajadust jälle uusi kohti otsida?
Paar aastat saab ikka vaarikal käia. Aga suuremaks ja tihedamaks kasvavad nii vaarikataimed, kui nende konkurenttaimed ja noored puud hakkavad päikest varjutama. Nagu olete märganud vaarikataimed varjulises kasvukohas ei ole eriti viljakad, lisaks vähenevad sellises pinnases vajalike toitainete varud ja eelloetletu kahandabki oluliselt vaarika saagikust.
