Rästikute vastsest põlvkonnast

Postitas Looduskalender - R, 21.08.2020 - 11.11
Autorid

Pildistas Stephanie Rendon

Image
Rästik poseeris pildistajale eile Pattina külas Võru maakonnas Setomaa vallas
Sisu

Rästik poseeris pildistajale eile Pattina külas Võru maakonnas Setomaa vallas

 

Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

 

Meie looduse ainus mürgine aga kaitsealune roomaja tekitab kahetist suhtumist, ja meditsiinistatistika väidab, et aastate lõikes ei ole salvamiste arv suurenenud ning enamalt jaolt on tegu inimeste endi poolse ettevaatamatusega.

Augustikuul lisandub uus roomajate põlvkond, kuid peab mainima, et uurijate väitel ei paljune rästikud mitte igal aastal.

Emasrästikud on elussünnitajad. Rästikuvõsud arenevad munades, aga kooruvad juba emaslooma kehas ja ilmavalgust näevad veidi üle viieteistkümne sentimeetri pikkused maohakatised.

Noorloomade esimene kestavahetus toimub juba mõne tunni möödudes sünnikoha läheduses. Kestumise järel roomavad rästikupojad laiali, et alustada täiesti iseseisvat elu.

Ilusate ilmade korral asutakse toituma kõikvõimalikest mutukatest. Kestab ritsikate ja tirtsude kõrgaeg, neile lisanduvad mardikalised, sipelgad, nälkjad või vihmaussid, harvemini jahitakse liblikaröövikuid. Ilmade halvenedes, aga ka vihmaga varjutakse, siis toidavad organismi kehasse talletunud varuained.

Pisikesi maohakatisi ei maksa mingil juhul kätte võtta, sest nad nii sisisevad, hammustavad kui püüavad salvata, ning mürginäärmed on neil juba välja arenenud.

Talvitumiskoha otsimine algab instinktide ajel septembri lõpupoole või oktoobri alul, täpselt nii nagu täiskasvanud rästikutelgi. Selle aja sees kestuvad noored maod veel vähemalt paaril korral, sest keha kasvades jääb ju kehakate väikseks…

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.