Meie jõgedes on lõheliste looduslikud asurkonnad hakanud taastuma

Postitas Looduskalender - N, 26.11.2020 - 12.12
Autorid

Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja RMK Põlula kalakasvatus annavad teada

Fotod WikipeediA

Image
Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik
Sisu

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

KUIDAS PAISUD MÕJUTAVAD KALU?

Eesti jõgedel on üle 1000 inimtekkelise paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ja takistavad kalade ja teiste veeorganismide pääsu koelmu ja toitumisaladele. Eriti kahjulik on hüdroenergiajaamade mõju kaladele. Veevaesel ajal koguvad hüdroelektrijaamad paisjärvedesse vett, et see tsükliliselt läbi turbiinide lasta. Vee kogumise ajal jääb jõgi allpool paisu täiesti või osaliselt kuivaks. Suuremahuline vooluhulkade muutus mõjub väga karmilt paisust allavoolu elavatele kaladele ja tervele jõe ökosüsteemile. Vee kogumise ajal jäävad ka allpool asuvad koelmud osaliselt või täiesti kuivaks ning mari osaliselt hukkub. Paisjärvesse koguneb samuti mineraalset ja orgaanilist hõljumit ning suurenev setete kogus paisjärves tõstab vee toiteainete sisaldust. Toitelisuse kasv toob omakorda kaasa floora ja fauna liigilise koosseisu muutused ning jõeline elupaik ning selle ökosüsteemile iseloomulik elustik muutub või hävineb sootuks.

Eriti halvasti mõjutasid sellised rajatised erinevate lõheliste elutingimusi, kes ei pääsenud enam oma looduslikele kudealadele, kuna lõhe peab sigimiseks rändama merest jõgede kärestikele. Kui lõhe sigida ei saa, siis populatsioon kas kaob või kiratseb.

EESTI JÕGEDE LÕHELISED TULEVAD PÕLULA KALAKASVATUSEST

Alates 2014. aastast RMK koosseisu kuuluv Põlula kalakasvatus loodi 1994. aastal eesmärgiga taastada Eestis lõhevarud. Kalakasvatusega on Põlulas tegeldud juba üle 125 aasta ja viimase 25 aasta jooksul on kasvatatud ja Eesti jõgedesse asustatud umbes 6,4 miljonit mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli, siia ja tuura noorkala.

RMK muude looduskaitseülesannete hulka lisandus tänavu ka kalade rändeteede avamine ning elupaikade taastamine. Rännete avamiseks antakse toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja struktuuritoetuste perioodi 2014- 2020 meetmest «Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine» 1,5 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 267 000 eurot.

Projekti tulemusena kõrvaldatakse vähemalt kümme rändetakistust ja plaanitakse koostöös paisuomanike ja Keskkonnaministeeriumiga leida lõhejõgedel olevate paisudele kuluefektiivsed lahendused kalade rännete tagamiseks ning kudevõimaluste parandamiseks.

Linnamäe hüdroelektrijaam töötava ülevooluga

Linnamäe hüdroelektrijaam töötava ülevooluga

Tehtud on suur töö

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul ollakse tänaseks jõutud niikaugele, kus Eesti jõgedel asuvatele paisudele on rajatud ligi 100 kalapääsu. Lisaks on omanikud mitmed paisud kas likvideerinud või on need ise likvideerunud. «Võib öelda, et praegu ongi lõhejõgedele jäänud peaasjalikult märgilise tähtsusega paisud, kus kompromissi leidmine keskkonnaeesmärkide ja omaniku nägemuse vahel on kas väga raske või suisa võimatu,» rääkis Herki Tuus, viidates Linnamäe ja Kunda jõe paisudele, kus põrkuvad ka muinsuskaitse huvid ning kus kalapääsu rajamisest ei oleks kasu. Viimane positiivne näide kalade rändevõimaluste taastamisest on Sindi paisu avamine, mis oli üks osa projektist «Pärnu jõestiku elupaikade taastamine» ja millega koos korrastati ka jõestiku teisi kalade rännet takistavaid objekte. Nüüdsest ongi lisaks Sindile avatud või kaladele läbitavad Jändja, Vihtra, Helmeti, Nurme, Kullimaa ja Rõusa paisud. Pärnu jõgi on nüüd suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis – suudab toota kokku ligi 45 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Vetevõrk on samuti väga suur, kuna Pärnu jõestikus on 270 jõge ja oja, mille kogupikkus on üle 3000 km.

Kalavarude ja eriti lõhe ning meriforelli olulisusest inimeste jaoks annab aimu tõsiasi, et kuderahu aegset püügikeeldu aitavad Keskkonnainspektsiooni ametnikel oma uneajast kontrollida ka Eesti Kalastajate Seltsi pea pooltuhat vabatahtlikku kalakaitsjat.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.