Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust loodusele.
Miks on jahirahu oluline pidada?
- Jahimees väärtustab seda kui olulist ja sügavalt eetilist osa jahinduses. Kuna jahirahu ei tulene seadusest, on see jahimeeste kokku lepitud traditsioon. Mitmed seltsid peavad seda ka pikemalt.
- Jõulupühadel toimuv jahirahu on oluline nii looduse kui ka inimese jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse vahelisest suhtest ning võtta aeg maha ning arutleda lõppeva aasta olulisemate sündmuste üle.
- Jahimees austab sellega metsloomi ja looduslikku mitmekesisust. Ajaga on jahipidamises palju muutunud, ent austav suhtumine saaki on jäänud samaks. Lisaks on nt meil elutsevaid suurkiskjaid – hunti, ilvest ja karu võimalik paljudes Euroopa riikides ainult loomaaias näha.
- Jahirahu on loodust hoidev traditsioon ning Eesti jahimees selle hoidja. Looduse hoidmine lähtub austavast suhtumisest ümbritsevasse. Väga olulist osa on selles mänginud ka ühtne ja jätkusuutlik ulukimajandus.
- Pühadel on sobiv aeg, mil jahimehed saavad selgitada jahinduse olulisust, metsloomade eluolu ja käitumist neile, kes loodusega tihti kokku ei puutu. See aitab paremini mõista jahindust kui hobi või elulaadi ning selle tähtsust kaasaegses ühiskonnas.
- Jahirahu ajal saab minna metsa koos pere ja lähedastega.
Tegelikult Eesti oludes metsloomadele poleks lisatoitu vaja viia sest söötmiskohtadel võivad haigusi kandvad loomad koondumiskohtades nakatuda.
„Kui vaadata looduskaitselisest ja bioloogilisest vaatenurgast, siis meie looduslikud loomaliigid on siia looduslikult levinud ja tulevad siin toime, seega nii isendi tasandil kui ka populatsioonide püsimiseks on hea, kui me ei sekku“, selgitab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Kui jahimehed viivad jõulurahu ajal loomadele metsa süüa, siis pigem sümboolse peotäie vilja ja seda jalutuskäigul koos perega. Nii ei aidata kaasa seakatku levimisele ega tekitata loomades sõltuvust.
