Lahenduseta valupunktid Eesti metsanduses

Postitas Looduskalender - N, 04.02.2021 - 12.12
Autorid

Vanema põlvkonna metsameeste 16.detsembri 2020 korduskiri Riigikogule

Illustreeriv foto Arne Ader

Valge kuusik. Arula, Otepää kõrgustik

Valge kuusik. Arula, Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Meie, aastakümneid Eesti metsades töötanud, pöördusime 17. augustil avaliku pöördumisega riigikogu ja valitsuse poole rea ettepanekutega, kuidas võiks parandada meie metsanduses toimuvat.
Paraku ei siit ega sealt saanud selget vastust meie ettepanekutele. Meieni on jõudnud vaid keskkonnaministeeriumi üleolev, demagoogiline arvamusavaldus ning riigikogu keskkonnakomisjoni ülimalt rahustav jutt kõikide huvigruppide kaasamisest, prioriteediks metsade säästlik majandamine.
Olime ettevalmistanud märgukirja võimalikeks aruteludeks, kuid paraku pole näidatud üles mingit huvi aruteludeks. Me küsime: kellega saame Eesti riigis rääkida meie metsade tulevikust?

Eesti metsas toimuv on murekohaks paljudele eestimaalastele. Kerge on leida kontakt nendega, kes soovivad meie metsadest saadavat ressurssi tööstuslikult majandada. Kuid, kes on need, keda huvitab metsade majanduslike väärtuste kõrval ka ökoloogilised, kultuurilised, sotsiaalsed aspektid, mets kui elukeskkonna kujundaja. Kes näeb veel metsandust kui tervikut? Kas on üldse veel neid inimesi otsustajate seas?

Taasiseseisvuse kehtestamise järgselt sätestati 1993.a metsaseadusega metsa kui elukeskkonna kujundaja funktsioon ning Eesti ühe tähtsama loodusvara heaperemeheliku majandamise vajadus. Täpsustati kasutatavad mõisted, sh metsa majandamise mõistet: s.o metsa kasvatamine, kaitse, valve ja kasutamine, va metsasaaduste töötlemine ja tarbimine. Käsitleti metsakategooriate juhtfunktsioone, nt kaitsemetsade hulka kuulusid peamiselt mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Selgesõnaliselt toodi välja metsa erinevad kasutamise viisid.
Järgnenud perioodil likvideeriti kogu senine tasakaalustatud metsade valitsemise ja haldamise süsteem, kaotati kõik eetilised, moraalsed ja seadusandlikud takistused võimaldamaks põhjendamatut metsade üleraiet.

1998.a metsaseadusega pöörati senine olukord lõplikult peapeale ning riigi metsade majandamine usaldati riigi tulundusettevõttele ning 1.jaanuarist 1999.a alustas tööd „raha masin”, Riigimetsade Majandamise Keskus. Klassikalisse metsamajandusse tuli jõuliselt sisse Metsa- ja Puidutööstuse Liit, mistõttu endine metsakasvatuslik ja kaitse suundumus on asendunud metsatööstuslike ambitsioonidega.
Metsade kui piiratud ressursi kasutamine vabaturu reeglite kohaselt on suurimaks huvide konflikti allikaks, mistõttu on vajalik lahutada metsamajanduse ja metsatööstuse vastukäivad funktsioonid. Siin on vajalik tõmmata selge piir metsamajanduse (metsakasvatuslik ning kaitsega seonduv pool) ja metsatööstuse (peakasutusraied ja sellega seonduv) vahel. On ülimalt oluline jõuda ühiskondlikule kokkuleppele metsanduse uues paradigmas (so üldtunnustatud mõistete, meetodite ja seadusandluse kaasajastamises), kaasates kõiki asjast huvitatuid. Haaratud oleks kõik ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, selgelt piiritletud metsade juhtfunktsioonid ja kasutusmäärad.

Ilmselt on vajalik korrastada Eesti metsade valitsemise ja haldamise süsteem ning vastavad seadusandlikud aktid, et taastada jätkusuutlik majandamine ning ökoloogiline stabiilsus. Metsa kui tervikliku ökosüsteemi ja elukeskkonna ning strateegilise ressursi haldamiseks vajalikud tegevused jätta Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.
Korrastada ja muuta läbipaistvaks metsade statistika ning viia läbi regulaarne audit statistilisele metsainventuurile. Taastada sõltumatu metsakorraldus, taaskehtestada ja seadustada arvestuslank ja selle metoodika, ka erametsades (alates 20ha), millega tagatakse ühtlasi metsakorralduse suurem objektiivsus. Raiemahtude planeerimisel võtta aluseks peakasutusraietel küpsete metsade keskmine aastane juurdekasv (3tm/ha aastas metsaga metsamaa kohta), mis on olnud aluseks alates 1930.a Eesti tunnustatud metsateadlaste poolt ning Eesti metsades ei tohiks kogu raiemaht ületada 8.milj tm aastas. Metsandus peab orienteeruma teaduslikult tõendatud jätkusuutlikule arengule ning tagama kriitiliste varude idee realiseerimise säästva arengu seaduse järgi, mis on üks kliimaneutraalse elukorralduse juhtprintsiipe. Metsade majandamine peaks kohanduma ökosüsteemiga.

Erametsi saab vabalt kasutada ja vallata, kitsendused seab seadus (arvestuslank). Neid ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt (Põhiseaduse §32). On vajalik töötada välja mehhanismide pakett erametsades metsamaadega spekuleerimise tõkestamiseks. Astuda samme metsamaa kapitaliseerimiseks, seni on seda käsitletud vallasvarana.

Metsandusliku teadus- ja haridussüsteemi reformimisel on strateegiliselt oluline mõista metsaökosüsteemi terviklikkust ja tema toimimist, tihendada koostööd haridusasutustega. Metsateaduslikud projektipõhised uurimistööd peaksid valdavalt olema rahastatud sõltumatutest allikatest, vältimaks kallutatust metsatööstuse huvidele. Oluline on kindlustada kõrgharidusega metsandusspetsialistide pidev järelkasv.

Korraldada metsade ökoloogilise seisundi ja metsaökosüsteemi hüvede kaardistamine ja kasutamine üld- ja detailplaneeringutes. Leida loogiline, seadusandlik vorm asumite ümbruse ja puhkemetsade kaitseks ja majandamiseks.

Vana, olemasoleva MAK-iga jätkata ei tohi, uue MAK-i koostamine on möödapääsmatu. Kutsuda kokku uus MAK-i juhtkogu, kes koosneks sõltumatutest ökoloogia, metsanduse, sotsioloogia ja kultuuri eriala spetsialistidest, arvestusega, et loodusega ei saa teha kompromissi.

EV algaastatest peale on metsa- ja puidutööstus olnud omaette organisatsioon. 1919.a Metsade Peavalitsuse Tööstusosakonna, 1926.a Riigi Metsatööstuse, 1937.a AS Eesti Metsatööstuse ja peale II maalimasõda eraldi Metsa- ja Puidutööstuse Ministeeriumina. Siit ka ettepanek metsade lõppraie ja sellega seonduv anda üle majandusministeeriumi haldusalasse.

Remark! Metsanduse uue paradigma esimeseks sammuks võiks olla tagasipöördumine vanema põlvkonna metsameeste poolt koostatud 1993.a metsaseaduse põhimõtete, mõistete, juhtfunktsioonide, majandusreziimide jm juurde. Uus on unustatud vana!

Vanema põlvkonna metsameeste nimel

Enno Kuldkepp ja Mart Herman

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.