Fotod Arne Ader
Kristel Vilbaste õpetab: „Pärjapunumine on lihtne töö, sellega saab igaüks hakkama. Aga kui teate, et pole seda oma tütardele õpetanud, siis täna on just see õige päev. Esimene lillepaar tuleb asetada risti ja keerata üksteise ümber, see ongi kõige olulisem armumaagia hetk. Seejärel ikka uus lill ümber juba valmist töö ristsõlme. Lillesidemeks, lilletõotuseks, lubades olla edaspidi parem ja heatahtlikum. Kuni pea ümber ulatuv kaunistus valimis“.
Härjasilmad ( www.loodusemees.ee )
Harilike härjasilmade õisikud sarnanevad valge karikakraga, kuid valge karikakar on nüüdseks sedavõrd haruldaseks muutunud, et paljud botaanikudki pole teda kasvamas kohanud.
Ka härjasilmade kasvukohti jääb pidevalt vähemaks: kadumas on kesapõllud ja looduslikud karjamaad. Teepervede liivasel pinnasel on neid veel kasvamas näha, kus taimestik hõredam ehk härjasilmadele sobivam.
Harilik kellukas
Harilikul kellukal sõltub nii taime, kui õite suurus kasvukohast. Viljakatel muldadel on vars tugev, õis suur ja harunev, viletsatel muldadel väike ning õrnake - vahel isegi ühe kellukaga.
Ka harilik kellukas eelistab hõreda taimestikuga kasvukohti: teede veeri, põlluservasid ja jäätmaid. Kellukad on välimikult kergelt äratuntavad, aga raskemaks osutub määrata õige liiginimi sest meil kasvab ju mitmeid erinevaid kellukaid .
Kerakellukas
Harilik härghein
Hariliku härgheina kasvukohad jäävad metsateede veertele või puisniitudele. Violetsed paistavad hariliku härgheina kõrglehed, mis asetsevad õisiku sees ja taime varre tipus. Erkkollased õied jäävad kõrglehtede varju. Kõrglehtede ülesandeks on muuta taim „kaunimaks“ ja tolmeldajatele märgatavamaks. Täisõitseng jääb juulisse.
Aasristik
Punakaslillade õisikutega ristikud õitsevad. Omavahel võime segi ajada keskmise, punase ja aasristiku. Kuid mõned tunnused aitavad neil vahet teha. Keskmisel ristikul on lehed oluliselt piklikumad, kui ülejäänutel. Aasristikut eristavad punasest ristikust karvad varrel. Punasel ristikul on varred seest õõnsad ja väljaspool põlde ta naljalt ei kasva.
Käokann
Kas ikka kõiki kõrgekasvulised roosad nelgilased on tõrvalilled?
Jaaniaegsetel heinamaadel köidavad nad suurte laikudena tähelepanu, aga pärjapunuja käed ja rõivad saavad päris tõrvasteks.
Kenad roosad käokannid kasvavad niisketel jaaniniitudel üksikult heite seas. Vaared on neil sitked ja hea, kui lillenoppijal oleks nuga kaasas.
Tõrvalill
Lõhnav maarjahein
Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades kasvab väikeste puhmikutena lõhnav maarjahein, mille kumariini lõhn võiks Sinu jaanipärga uhkelt kaunistada. Kogu taim lõhnab muljudes, aga tugevalt lõhnavad just juured. Seega katsu taim kogu pikkuses pärga punuda.
Jaanipärga sobivaid õitsvaid taimi leiate nii loodusest, kui koduselt lillepeenralt.
