Pildistas LK team
Tegevusjäljed
Karu ehk pruunkaru Ursus arctos
Suvine aeg on karudel muredevaba. Viimased „pulmalised“ on oma toimetamised toimetanud juunikuu keskpaiku ja ei ole enam kuulda karudest tervisespordi radadel. Loomad tegutsevad vaikselt ja varjatult. Ainsat vaenlast inimest püütakse vältida ja põgenetakse enne, kui meie looma suurt looma võime märgata, aga tähelepanelik leiab vahel metsast karu tegutsemise jälgi.
Huvi tuntakse ikka veel sipelgapesade vastu, aga nii kõdupuidust, kui puukoore alt leiab rammusaid putukate tõuke, otsitakse maas pesitsevate lindude ja üha kasvavate herilaste ja kimalaste pesi, kus areneb valgurikast hauet. Ojade, kraavide ja allikate kaldaaladel leiab nälkjaid ja tigusid. Kuumalaine ajal käivad karud meelsasti vees kasukat kastmas.
Kuid umbes pool karude suvisest toidust on taimne ehk rohttaimede mahlakad kasvud ja lehed ning kõikvõimalikud putked. Suve edenedes taimed puituvad ja karu organism ei suuda neid enam seedida.
Aga käes on marjaaeg: metsmaasikaid leiab lugematutelt raiesmikelt, kohe on käes vaarikaaeg, aga varre küljes veel kinni olevad mustikad peavad veel küpsemateks valmima.
Nuumaaeg saabub karudel augustikuu lõpu pimedate ööde aegu.