Lendoravate arvukus on vähehaaval tõusnud

Postitas Looduskalender - N, 12.08.2021 - 10.10
Autorid

Keskkonnaameti seire tulemused

Fotod Rainar Kurbel ja Arne Ader

lendorav

Lendorav ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Lendorav ehk harilik lendorav        Pteromys volans 

 

Registrisse kantud lendorava leiukohti on meil Eestis ligikaudu 150 ja miinimaalseks eesmärgiks peaks jooksval aastal olema asustatud neist vähemalt 60.

Peale aastatepikkust langust on alates 2014. aastast  asustatud leiukohtade hulk iga aasta aeglaselt kasvanud - 2019. aastal 71 ja 2020. aastal 76 leiukohta. 

Vahepeal aastatel asustamata elupaikade taasasustamine on saanud võimalikuks seetõttu, et 1990-ndate aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets. See võimaldab vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ja lendoravatel jõuda taas elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud, selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda:

Tänavu seire käigus märgiti kümme täiesti uut lendorava leiukohta. Uued leiukohad võivad tekkida mitmel moel. 

Esiteks, loomad võivad asustada varem asustamata elukohti. „Noorloomad peavad teatud ikka jõudes „kodust“ lahkuma ja endale uue vaba kodupiirkonna leidma. Leides sobiva elupaiga, võivadki nad uues kohas paikseks jääda. Selleks on vajalik õige vanuse ja struktuuriga mets,“ kinnitab Kalda. Vajalikud on ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei läbi, samuti ei suuda nad liikuda ka mööda väga madalat ja noort puistut. 

Uute leiukohtade avastamisele aitab kaasa lendorava otsimine eelkõige asustatud kohtade lähiümbruses paiknevatest potentsiaalsetest elupaikadest. Selliseid kohti aitab kindlaks teha Keskkonnaagentuuri poolt välja arendatud elupaigamudel, mida kasutakse nii lendorava LIFE projekti “Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe” raames ja kui ka RMK poolt lendorava võimalikes elupaikades raiete-eelsetel inventuuridel. 

 

Lendorava väljaheited

Lendorava väljaheited

Lendorava seires otsitakse puude alt nende väljaheiteid, mis on kevadel küllaltki hästi nähtavad. Need on väiksed riisiterasuurused, ümardunud otstega, värvuselt rohekaskollased või kollakasrohelised. 

Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit veel heaks pidada.

Eestis on lendorav nüüdseks levinud veel vaid Alutaguse piirkonnas. Ka seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.

Lendoravate olukorra paranemise võtmeteguriteks on pesametsade range kaitse, aga samuti elupaikade vaheliste ühenduskoridoride taastamist. “Liigi ellujäämiseks oleme kehtestanud metsamajandamise piirangud nii pesapaikade lähiümbruses, kui liikumisteede säilitamiseks elupaikade vahel. Paraku on sobivaid metsi aina vähem ja lendorava tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame veel alles jäänud elupaiku ja ühenduskoridore hoida,” tõdeb liigikaitsebüroo peaspetsialist Marju Keis.

Seire tulemused on siiski julgustavad ja näitavad, et kaitsetöö on olnud tulemuslik ning peab tulevikus jätkuma.

Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialadelt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal. 

2021. aasta lendorava seire aruanne on leitav Keskkonnaseire infosüsteemist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.