Fotod Arne Ader
NB! Valge ja roheline kärbseseen on kogu Euroopas ühed ohtlikumalt mürgised seened.
Valge kärbseseen
Valge kärbseseen Amanita virosa
Need särvvalged, sihvakad ja kenad seened kasvavad nii meie kuusikute, kui kuuse segametsade samblavaibas.
Valge seenekübar paistab vatjana, kujult koonusjas, sisserullunud servaga ja on kuiva ilmaga siidise läikega.
Seenejalg laguneva rõngaslooriga ja kaetud kogu ulatuses vatjate ebemetega.
Valget kärbseseent on korjatud šampinjonide pähe, aga kuidas neid omavahel eristada?
Pööra tähelepanu seene eoslehekestele sest valge kärbseseene eoslehekesed on alati valged ka vanemal seenel.
Noorte šampinjonide eoslehekeste värv jääb helehalliks või roosakaks, mis seente vananedes tumeneb, muutudes mustjaspruuniks.
Roheline kärbseseen
Roheline kärbseseen Amanita phalloides
Rohelised kärbseseened kasvavad laialehistes metsades ja sagedamini Lääne-Eestis ja Saaremaal. Päris harva Ida- ja Lõuna-Eestis.
Seen on välimuselt lihakas, hallikasrohelise kübaraga, mis sageli ilma kärbseseentele iseloomulike ebemeteta kübaral ja muidugi rõngaslooriga.
Valkjas seenejalg soomustega kaetud. Seen on ebameeldiva lõhnaga.
Segamini on aetud söödava roheka kübaraga kasepilvikuga. Pööra tähelepanu seenejalale sest pilvikute jalal puudub rõngasloor ja jalg pole soomustega kaetud.
Alumisel Arne fotol on näha, et keegi on isegi noort rohelist kärbseseent söönud.
Roheline kärbseseen
Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg. Sümptomitena tekib iiveldus, kõhuvalu või –lahtisus ja seejärel võib mürgituse saanu näiliselt paraneda. Kindlasti tuleks pöörduda arsti vastuvõtule sest mürgituse tagajärjel tekkivad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired, mis võivad lõppeda letaalsete tagajärgedega.
Paari aasta eest on Eestisse esmakordselt toodud vastumürki ehk amatoksiini antidooti nii Tartu ülikooli kliinikumi, kui Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Õnneks juhtub meil ohtlikke seenemürgistusi päris harva.
Meie metsades võib kasvada kuni 3500 seeneliiki ja neist umbes 400 on söögiseened.
Seeneline, jäta tundmatud seened metsa.
