Ohtlikult mürgised kärbseseened

Postitas Looduskalender - K, 01.09.2021 - 08.08
Autorid

Fotod Arne Ader

Sisu

NB! Valge ja roheline kärbseseen on kogu Euroopas ühed ohtlikumalt mürgised seened.

Valge kärbseseen

Valge kärbseseen

 

Valge kärbseseen        Amanita virosa

 

Need särvvalged, sihvakad ja kenad seened kasvavad nii meie kuusikute, kui kuuse segametsade samblavaibas.

Valge seenekübar paistab vatjana, kujult koonusjas, sisserullunud servaga ja on kuiva ilmaga siidise läikega.

Seenejalg laguneva rõngaslooriga ja kaetud kogu ulatuses vatjate ebemetega.

Valget kärbseseent on korjatud šampinjonide pähe, aga kuidas neid omavahel eristada?

Pööra tähelepanu seene eoslehekestele sest valge kärbseseene eoslehekesed on alati valged ka vanemal seenel.

Noorte šampinjonide eoslehekeste värv jääb helehalliks või roosakaks, mis seente vananedes tumeneb, muutudes mustjaspruuniks.

 

Roheline kärbseseen

Roheline kärbseseen

 

Roheline kärbseseen            Amanita phalloides

 

Rohelised kärbseseened kasvavad laialehistes metsades ja sagedamini Lääne-Eestis ja Saaremaal. Päris harva Ida- ja Lõuna-Eestis.

Seen on välimuselt lihakas, hallikasrohelise kübaraga, mis sageli ilma kärbseseentele iseloomulike ebemeteta kübaral ja muidugi rõngaslooriga.

Valkjas seenejalg soomustega kaetud. Seen on ebameeldiva lõhnaga.

Segamini on aetud söödava roheka kübaraga kasepilvikuga. Pööra tähelepanu seenejalale sest pilvikute jalal puudub rõngasloor ja jalg pole soomustega kaetud.

Alumisel Arne fotol on näha, et keegi on isegi noort rohelist kärbseseent söönud.

 

Roheline kärbseseen

Roheline kärbseseen

Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg. Sümptomitena tekib iiveldus, kõhuvalu või –lahtisus ja seejärel võib mürgituse saanu näiliselt paraneda. Kindlasti tuleks pöörduda arsti vastuvõtule sest mürgituse tagajärjel tekkivad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired, mis võivad lõppeda letaalsete tagajärgedega.

Paari aasta eest on Eestisse esmakordselt toodud vastumürki ehk amatoksiini antidooti nii Tartu ülikooli kliinikumi, kui Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Õnneks juhtub meil ohtlikke seenemürgistusi päris harva.

Meie metsades võib kasvada kuni 3500 seeneliiki ja neist umbes 400 on söögiseened.

Seeneline, jäta tundmatud seened metsa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.